/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/09/24/15611700t1h5e6c.jpg)
Ukraina prokuratuuriga koostööd tegevad inimõiguste juristid valmistavad ette sõjakuritegude toimikut rahvusvahelisele kriminaalkohtule (ICC), milles nad süüdistavad Venemaad 18 kuud kestnud konflikti ajal ukrainlaste tahtlikult näljutamises.
Juristid dokumenteerivad juhtumeid, kus Venemaa sissetungijad kasutasid nälga relvana, et anda ICCle tõendusmaterjal esimese omalaadse kohtujuhtumi algamiseks, millega võidakse esitada süüdistus ka Venemaa presidendile Vladimir Putinile.
Yousuf Khan, advokaadibüroo Global Rights Compliance vanemjurist, ütles The Guardianile, et toidu relvana kasutamine toimus kolmes etapis.
Esimeseks etapiks on esialgne sissetung, mille käigus Ukraina linnad piirati ja toiduvarud katkestati. Teine etapp hõlmab toidu- ja veevarude ning energiaallikate, ehk tsiviilelanikkonna ellujäämiseks hädavajalikke objektide, hävitamist kogu Ukrainas. Kolmandaks etapiks on Venemaa katsed takistada või piirata Ukraina toiduainete eksporti.
Üheks dokumenteeritud juhtumiks on 16. märtsi 2022. aasta varahommikul toimunud Vene raketirünnak Tšernihivi linna supermarketi juures, kus ukrainlased seisid leiva- ja toidujärjekorras, milles hukkus 20 tsiviilisikut.
Uurijad keskenduvad ka Mariupoli piiramisele, lisas Khan. Linna toiduvarud lõigati ära ja humanitaarabi koridore kas blokeeriti või pommitati, mistõttu oli meeleheitel ja näljasel tsiviilelanikkonnal väga raske või võimatu sealt põgeneda.
Juristide püüavad seejures tuvastada süüdlasi ning selgitada välja, kas nõuda Putinile süüdistuse esitamist.
Khan ütles, et juhtum on sarnane Ukraina laste küüditamise juhtumile, millega seoses ICC märtsis Putini vahistamismääruse välja andis. «Putin võiks kanda vastutust selle eest, et ta on toime pannud teod otse, koos teistega ja/või teiste kaudu,» väitis ta ning samuti selle eest, et ta ei ole teostanud nõuetekohast kontrolli Venemaa sõjaväelaste või teiste konkreetsetes kuritegudes süüdistatavate isikute üle.