AK ⟩ Läti riigivalitsemise vanad väljakutsed

Evika Siliņa Läti parlamendi ees küsimustele vastamas enne tema peaministriks kinnitamist. Foto: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

Sajaliikmeline seim kinnitas 15. septembril 53 häälega Evika Siliņa valitsuse ametisse. Postimehe ja rahvusringhäälingu lugejad teavad kindlasti, et valitsust asub juhtima Läti teine naispeaminister ja et praegu on igati unikaalne olukord: kõigi kolme Balti riigi valitsuse eesotsas on naine (Leedu valitsusjuht Ingrida Šimonytė on ametis alates 11. detsembrist 2020).

Ühine transporditaristu ja riigikaitse on need valdkonnad, kus kolm riiki suudaks rohkem panustada, ning Eesti ja Läti ühine õhukaitsesüsteemide ost Saksamaalt on hea näide sellest, et esialgsetele lahkarvamustele vaatamata on koostöö meie vahel tõhus. Kas see koostöö jätkub sama edukalt, sõltub nii mitmestki faktorist, ja Läti riigi valitsemine on vaid üks neist.

Ajavahemikus 2006–2011 toimunud sündmused (majanduse kokkuvarisemine, rahvusvaheline abilaen ja poliitilise süsteemi transformatsioon) Läti poliitikas tõid erakorralised valimised ja parlamendi laialisaatmise president Valdis Zatlersi poolt. Nende sündmuste tulemusena lakkasid oligarhide Andris Šķēle ja Ainars Šlesersi erakonnad olemast eestvedajad.