EESTILE VÄHEM RAHA ⟩ ELi laienemine võib maksta senistele liikmetele üle 250 miljardi euro

Viljalõikus Ukrainas Kramatorskis. ELiga liitudes oleks Kiievil ühtse põllumajanduspoliitika raames õigus saada hinnanguliselt üle 96 miljardi euro toetust. Foto: ANATOLI STEPANOV / AFP / SCANPIX

Kuue Lääne-Balkani riigi ning Ukraina, Moldova ja Gruusia võtmine Euroopa Liitu läheks praegustele liikmesmaadele maksma hinnanguliselt 256,8 miljardit eurot ning mitu praegu ühendusse kuulumisest rahaliselt võitvat riiki, sealhulgas Eesti, muutuks ilmselt laienemisprotsessi käigus netomaksjaks.

Üle 250 miljardi euro küündiva summa käivad ELi ametnikud välja tänavu suvel koostatud analüüsis, mis on jõudnud ajalehe The Financial Times käsutusse. Laienemise hinnangulise kulu arvutamisel on võetud aluseks ühenduse aastate 2021–2027 pikaajalise eelarve koostamise põhimõtted juhul, kui ühenduse liikmeks saaks ka Ukraina, Moldova, Gruusia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia.

Uutest riikidest suurim, Ukraina, saaks selle arvutuse järgi seitsmeaastase eelarveperioodi kestel ELilt 186 miljardit eurot, seejuures 96,5 miljardit ühise põllumajanduspoliitika osana. Olemasolevatele liikmetele tähendaks see, et nad kaotaks umbes viiendiku senistest põllumajandustoetustest.