Leedu minister: kaitseväe alarahastamine võib sundida arvukust kärpima

Leedu sõdurite paraad Vilniuses Foto: SCANPIX

Leedu kaitseväe rahastamise praeguse taseme säilimisel võib armee mõne aasta pärast olla sunnitud isikkoosseisu kärpima, ehkki armee on juba praegu liiga väike, hoiatas täna kaitseminister Rasa Juknevičienė.

Minister tegi oma avalduse kaitseministeeriumis toimunud pressikonverentsil, mis oli pühendatud kaheksa aasta möödumisele Leedu liitumisest NATO-ga.

«Kui rahastamise olukord, mis meil on praegu, kestab veel kaks-kolm aastat, on Leedu sunnitud langetama otsuse oma kaitseväe suuruse küsimuses,» viitas minister.

«Ma usun, et meie praegune armee on väga väike, ma isegi ütleksin, et liiga väike. Ent kui 60 protsenti kaitse-eelarvest kulub personalile, siis ei suuda armee sellises olukorras kaua püsida. See peab korraldama õppusi, sõdurid peavad tegema oma tööd, ei saa kogu raha toidule kulutada,» selgitas Juknevičienė.

Tema sõnul vajab Leedu laialdast poliitilist kokkulepet selle üle, millise suurusega kaitseväge riik ülal pidada suudab.

Praegusel ajal koosneb Leedu kaitsevägi 7700 elukutselisest sõdurist ja 4215 vabatahtlikust.
Juknevičienė toonitas, et ebapiisav rahastamine on Leedu NATO-liikmesuse kontekstis suurimaks väljakutseks.

«Riigikaitse rahastamine. See on tõenäoliselt ainus, ent väga tähtis negatiivne asjaolu meie NATO-liikmesuse kontekstis... Ma ei taha olla halbade uudiste kuulutaja, ent kui seda küsimust ei lahendata, siis võivad kõik positiivsed muudatused strateegilisel tasemel jääda praktilise teostuseta,» sõnas ta.

Juknevičienė toonitas, et see on Leedu, mitte NATO, mis vajab suuremat kaitserahastamist.
«See on meie julgeoleku küsimus,» lisas minister.