:format(webp)/nginx/o/2023/10/18/15661608t1h795a.jpg)
Pakistan otsustas hiljuti astuda Moskvaga partnerlussuhetesse, et tarnida Venemaalt vajalikku naftat ja gaasi.
See, kuidas lääs sellisele suhtlusele reageerib, hakkab mõjutama, kas antud tehingust saab pikas vaates asja või mitte, vahendas Saksamaa rahvusringhääling Deutsche Welle.
Pakistan mitmekesistab oma energiaallikaid ja alustas juba Venemaa gaasi ja nafta importimist. Peamine põhjus otsuse taga on lääne analüütikute hinnangul Venemaa pakutud odav hind.
Möödunud kuul säutsus Venemaal asuv Pakistani saatkond, et Islamabadi jõudis esimene veeldatud maagaasi (LNG) saadetis, mis toimetati kohale Iraani majandusvööndi kaudu. Pakistani toonane peaminister Shehbaz Sharif nimetas seda kriisist räsitud riigi jaoks pöördelise muutuse päevaks.
«Olen täitnud veel ühe rahvale antud lubadustest. See on esimene Venemaa energiasaadetis Pakistanile ning tähistab Pakistani ja Venemaa Föderatsiooni vaheliste uute suhete algust,» kirjutas Sharif oma Twitteri kontol.
Rahapuuduses Pakistanile võib tunduda selliste imporditeede avamine majanduslikult kasulik, ent Venemaa ründab Ukrainat ja sellel on oma tagajärjed ka riikidele, kes puhtalt oma huvidest lähtuvalt Kremli sõjamasinat rahastavad, vahendas Deutsche Welle.
Pakistani energiadefitsiit
Pakistan on seni importinud naftat ja gaasi Araabia riikidest ja selleks on ehitatud ka tehniline infrastruktuur. Deutsche Welle andmetel on Venemaa toornafta hind 60 dollarit (56,88 eurot) barreli kohta, samas kui Pärsia lahe riikidest ostes on see 84 dollarit barreli kohta.
Probleeme võib Pakistanil tekkida Venemaa toornafta rafineerimisega, sest riigi rafineerimistehaste töö on orienteeritud Pärsia lahe riikide nafta omadustele, kuid Venemaa toornafta on oma olemuselt teistsugune. Lahenduseks peavad analüütikud seda, et Venemaa naftat hakatakse Pakistanis segama Araabiast ostetud kergema toornaftaga.
Pakistanis asuva ingliskeelse päevalehe The Express Tribune raporti kohaselt on Pakistanis viis suurt naftatöötlemistehast, mille koguvõimsus on veidi üle 417 000 barreli päevas ja sama kinnitab ka USA rahvusvaheline kaubandusamet.
Tehased töötavad praegu vaid poole koormusega ja suudaksid töödelda ligi 19 miljonit tonni toornaftat aastas. Aastane nõudlus on Pakistanis 20 miljonit tonni toornaftat, ent importida suudetakse praegu vaid ligi 11,6 miljonit tonni.
Raskused tekivad Pakistanil Kremliga flirtides aga maksete tegemisel, sest Venemaaga ei saa rahvusvahelise maksetesüsteemi (SWIFT) kaudu arveldada. Praegu pole analüütikute andmetel Pakistanil seega Moskvale rahaülekannete tegemiseks sobivat mehhanismi.
Pakistani majanduslikult abistavale Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) tuleks Pakistanil samuti vahendada info Venemaale makstavatest nafta- ja gaasitarnete summadest, kuigi Pakistani rahandusministeerium on sellise IMFi nõude olemasolu ümber lükanud. Pakistani valitsus kinnitab hetkel seega, et kõik maksed imporditud kaupade eest tehakse Pakistanis dollarites.
Lääne kehahoiak
Lääne vaatest on Pakistan pigem taastamas oma suhteid Washingtoniga.
Islamabad sai viimastel kuudel IMFi abipaketi. Samuti annab talle laenu Maailmapank, Aasia Arengupank ja teised piirkondlikud või üleilmsed finantsasutused. Paljud Pakistanis on veendunud, et selline rahaline abi Pakistanile ei oleks ilma USA või tema liitlaste toetuseta võimalik.
Kui Pakistan liigub liiga lähedale Kremlile, võidakse tema suhtes kehtestada kas lääne sanktsioonid või siis tekib küsimus, miks rahvusvahelised organisatsioonid peaksid Pakistani majanduskriisis abistama. Ilma rahvusvaheliste finantsasutuste toetuseta majanduskriis Pakistanis aga süveneks. Seega võib Pakistani flirdil Kremliga olla kõrgem hind, kui Pakistani võimud seni arvestavad.
USA ja teised lääneriigid jälgivad nafta- ja gaasiturul toimuvat teraselt, võttis Deutsche Welle teema kokku.