/nginx/o/2023/10/18/15662705t1h0e20.jpg)
Ukraina võttis edukalt kasutusele Ameerika kaugmaaraketid ATACMS, mis sunnib Venemaad oma sõjatehnikat rindest kaugemale liigutama.
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak teatas teisipäeval sotsiaalmeedias: «Uus peatükk sõjas on (mitte)ametlikult alanud. Vene vägede jaoks ei ole enam ohutut kohta Ukraina rahvusvaheliselt tunnistatud piirides. See tähendab, et puudub võimalus säilitada kontroll Lõuna(-Ukraina), Krimmi ning keskmises plaanis ka Musta mere laevastiku üle. Protsess on juba alanud.»
Ööl vastu teisipäeva antud löök kahe Vene sõjaväebaasi pihta Ukraina okupeeritud ida- ja lõunaosas vallandas spekulatsioonid võimaliku ATACMSite tarne kohta Ukrainale. Kuuldusi kinnitas viimaks president Volodõmõr Zelenskõi teade, et Ukraina oli saanud Ameerika Ühendriikidelt kauaoodatud raketid.
«Eriline tänu Ameerika Ühendriikidele. Meie kokkulepped president [Joe] Bideniga on ellu viidud,» lausus Zelenskõi, lisades, et relvad on juba ennast tõestanud.
Rakettide tarnimist kinnitas ka Valge Maja. «Me usume, et ATACMSid annavad Ukrainale märkimisväärse lisajõu lahinguväljal, seadmata samas ohtu meie enda sõjalist valmisolekut,» lausus Ühendriikide riikliku julgeolekunõukogu esindaja Adrienne Watson avalduses.
Paanika venelaste ridades
ATACMSite esimene lend Ukrainas tekitas tõsist kahju Vene sõjavarustusele. Berdjanski ja Luhanski linnade lähistel asuvatele õhuväebaasidele antud löökides hävitati koguni üheksa sõjaväekopterit, õhutõrjesüsteem ja laskemoonaladu, kahjustada said ka lennurajad. Kokku tulistati välja 18 raketti, kirjutab Washington Post.
Väljaande teatel kasutati sihtmärkide tabamiseks kobarmoonaga varustatud rakette, mis heidavad alla 950 väikest pommi, tekitades kahju laial alal. Seda tüüpi moon on keelatud rahvusvahelise lepinguga, millele USA ei ole alla kirjutanud.
Ukrainale antud raketitüübid on ATACMSide perekonna mudelitest keskmise lennukaugusega, umbes 160 kilomeetrit. Tegu on seni kõige pikema lennuulatusega relvadega, mida Ukraina on lääneliitlastelt saanud.
ATACMSite kasutamine on täitnud juba eesmärki külvata paanikat Vene inforuumis.
Vene sõjablogija Telegrami kasutajanimega Fighterbomber nimetas teisipäevast rünnakut üheks kõige tõsisemaks, kui mitte kõige tõsisemaks löögiks Vene õhujõududele. «Mõttetu on kirjutada, et me peame tegema järeldusi, et see enam ei korduks,» kirjutas blogija. «See juhtub ikka ja jälle, kuniks sõda kestab. Me peame selleks valmis olema.»
Mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) leidis, et ATACMSite kasutamine on täitnud juba eesmärki külvata paanikat Vene inforuumis. «Venemaa mured võimalike tulevaste löökide pärast mõjutavad tõenäoliselt nende otsustusprotsessi kaugelt enam kui Ukrainal on praegu võimekust regulaarseid ATACMSi rünnakuid toime panna,» kirjutas ISW oma analüüsis.
New York Timesiga rääkinud Ühendriikide ametnike sõnul sai Ukraina umbes 20 ATACMSit, mille tarne toimus salaja. «Pärast arvukaid teateid relvade tarnimise otsuse kohta toimus tarne ise salaja, sest kardeti, et neid võib tarnimise ajal tabada Venemaa rünnak. Lisaks soovis Ukraina püüda venelasi üllatusega tabada,» kirjutab Times.
Puhvertsoon rindel
ISW sõnul tekitab uus relv Ukraina arsenalis tõsiseid probleeme Vene vägedele, kelle tehnika ja sõdurid on nüüd ootamatult sattunud Ukraina relvajõudude löögiraadiusesse. Tehnika liigutamine kontaktjoonest kaugemale hakkab aga ilmselt häirima Vene õhujõudude tegevust ründeoperatsioonide toetamisel.
ISW toob välja, et eriti suurt probleemi hakkab see kujutama Vene helikopteritele, mis on tegutsenud juba pikalt võrdlemisi väikesel alal rinde lähistel maavägede toetamisel.
«Vaenlane üritab hoida helikoptereid rindejoonele lähedal,» märkis ka Ukraina õhujõudude esindaja Juri Ignat väljaandele Hromadske. «Ning Luhansk ja Berdjansk ei ole linnulennult rindest kuigi kaugel.»
Kaugmaarakettide kasutusele võtmine seab ohtu ka Vene laskemoonalaod rinde lähistel ning sunnib ilmselt Vene väejuhatust otsustama, kas kindlustada olemasolevaid struktuure või jaotada laskemoonahoidlaid laiemalt okupeeritud territooriumi ulatuses, kirjutab Ukrainska Pravda.
Venemaa jätkab survet idarindel
Suurtest kaotustest hoolimata jätkab Vene vägi mitmel suunal rünnakuid Ukraina idaosas, kuid läbimurret kusagil ei paista.
Venemaa ründetegevus on viimase kahe nädala jooksul märgatavalt intensiivistunud Kupjanski-Lõmani suunal ning lisaks suurtükirünnakutele on seal teinud rünnakukatseid Vene 6. ja 25. ühendarmee üksused ning 1. kaardiväe tankiarmee elemendid, märkis Briti kaitseministeerium eile. Ministeeriumi hinnangul on aga rünnakute edu olnud piiratud.
«Vene maavägede eesmärk Kupjanski-Lõmani suunal on ilmselt jõuda Oskili jõest läände, et luua puhvertsoon Luhanski oblasti ümber,» kirjutas ministeerium oma sotsiaalmeedias ilmuvas ülevaates.
«Vene maaväed on viimastel kuudel kasvatanud lahinguvõimekust Kupjanski-Lõmani suunal. Samas säilitavad Ukraina relvajõud sellel suunal märkimisväärse kohalolu ning pole tõenäoline, et Vene maaväed saavutaksid suurema operatiivse läbimurde,» lisati ülevaates.
Teine okupatsioonijõudude märkimisväärne rünnakusuund on olnud Avdijivka linn, mille all on Vene väed võtnud vastu tohutuid kaotusi. Analüütikute sõnul on Venemaa kaotanud Avdijivka all 9. oktoobrist alates üle 300 ühiku sõjatehnikat, isikkooseisu kaotusi hinnatakse 3000-le.
«Ma võin kindlalt öelda, et see on suurim rünnak, mis on Avdijivkas toimunud sõja algusest alates 2014. aastal,» lausus linnapea Vitali Barabaš. Meer lisas, et kuigi rünnakud ise on praeguseks vaibunud, toimub siiani väiksemaid kokkupõrkeid, venelaste suurtükituli Ukraina positsioonidele on aga ööpäevaringne.
Möödunud nädalast alates korraldasid Vene väed Avdijivkale vähemalt 15 rünnakut päevas, teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap. Praeguseks on rünnakud vaibunud, kindralstaabi sõnul löödi teisipäeval tagasi kümme rünnakut ja eile viis.
Barabaši sõnul on Vene armee praegu end hingetuks rünnanud ning olukord on stabiliseerunud. «Kuid see ei ole veel läbi,» märkis ta. «Me eeldame tõenäoliselt mõne järgmise päeva jooksul eskaleerimise jätkamist.»