Paavst Benedictus XVI alustas oma Lõuna-Ameerika külaskäigu raames kolmepäevast visiiti Kuubal.
Paavst on visiidil Kuubas
Katoliku kiriku juhi külastamine on selles kommunistide poolt valitsetava saareriigi elanikes tekitanud lootuse, et poliitiline olukord muutub, edastab Reuters.
Opositsiooniallikate andmetel arreteerisid võimud enne paavsti visiiti umbes 70 režiimi vastast. Kuuba politsei püüab paavsti visiidi ajal ära hoida dissidentide meeleavaldusi.
Osa arreteeritutest kuulusid Kuuba rühmitusse Naised valges, mis nõuab poliitvangide vabastamist.
«Need naised tahavad paavstile näidata tõelist Kuubat, mitte kulisse. Samas ei oota me paavsti külaskäigult just palju. Ta näeb Kuubat, mis on klantspilt ja mida tegelikult ei eksisteeri,» sõnas kuubalanna Ana Celia Rodriguez.
Paavsti võttis Santiago de Cuba lennujaamas vastu Kuuba president Raul Castro. Täna toimub Havannas paavsti ja presidendi ametlik kohtumine, vahendab AFP.
Enne Vatikanist lahkumist sõnas paavst, et Kuuba peaks muutma kommunistlikku majandussüsteemi.
Ei ole teada, kas Benedictus XVI kohtub ka endise Kuuna presidendi Fidel Castroga ning ka Venezuela presidendi Hugo Chaveziga, kes saab Kuubal vähiravi.
Vatikan teatas, et paavsti päevakava on nii tihe, et sinna ei mahu kohtumine Kuuba opositsiooni ja inimõigusorganisatsioonide esindajatega.
Eile hilisõhtul pidas paavst Santiago de Cubas missa. Täna esineb ta Havanna revolutsiooniväljakul.
Katoliku kiriku juht külastas Kuubat viimati 14 aastat tagasi. Tollase paavsti Johannes Paulus II visiiti peeti katoliku kiriku ja kommunistliku Kuuba suhete parandamise seisukohast tähtsaks.
Kirik ja usk olid Kuubal seadusega keelatud alates 1959. aasta revolutsioonist kuni 1991. aastani. Nüüdseks on selle riigi katoliku kirik oma positsiooni tugevdanud.
Kuuba elanikest umbes kümme protsenti on katoliiklased. Enamik kuubalastest aga kummardavad Aafrika päritolu uske.
Santiago de Cuba on Kuuba suuruselt teine linn, mis asub pealinnast Havannast 900 kilomeetri kaugusel.
Paavst valis Kuubale saabumiseks selle linna, kuna 400 aastat tagasi 1612. aastal leidsid kalurid merest väikese neitsikuju. La Virgen de la Caridad kuju on tähtis nii katoliiklastele kui ka saare oma santeria usu kummardajatele.