:format(webp)/nginx/o/2023/10/22/15672912t1h8a6b.jpg)
- Haavatute evakueerimine on riskantne, meedikuid varitsevad mitmesugused ohud.
- Nekrutite füüsiline vorm kukkus kümmekond aastat tagasi kolinal ja palk oli nigel.
- Ukrainlasi motiveerib sõdima armastus kodu ja lähedaste vastu, venelasi ainult raha.
Haavatud sõduri toimetamine lahinguväljalt arstide hoole alla nn kuldse tunni jooksul pole alati võimalik, sest evakueerimisel on suureks ohuks Vene droonid, tunnistas Donetski oblastis sõdiva Ukraina armee 21. mehhaniseeritud brigaadi meditsiiniteenistuse ülem.
«Ma võin ju lahingumeedikule öelda: «Kuule, Vassõl, vaata statistikat, me peame haavatud veel kiiremini eesliinilt ära toimetama», aga nii lihtsustatult need asjad muidugi ei käi,» ütles alampolkovnikust meditsiiniülem kutsungiga Spartacus (44).
Evakuatsioon eesliinilt on Spartacuse sõnul raskendatud peamiselt seetõttu, et õhus lendab väga palju venelaste droone. «Lisaks hekseldatakse meedikuid suurtükkidest, raketiheitjatest ja miinipildujatest,» rääkis Spartacus Postimehele oma brigaadi Bahmuti lähistel asuvas haavatute stabilisatsioonipunktis.
«Pelgalt statistika parandmiseks, et evakuatsiooniks kuluvat aega lühendada näiteks viie tunni võrra, neid käike nii lihtsalt ette võtta ei saa. See on seotud väga suure riskiga.»
/nginx/o/2023/10/22/15672852t1h2687.jpg)
Spartacus on Ukraina relvajõudude üksustes teeninud üle kahekümne aasta. Sama pika staažiga ohvitsere, kes tunnevad armee meditsiiniteenistuse hingeelu läbi ja lõhki, on näinud ja läbinud reformide kadalipu, pole tänaseks rivvi jäänud kuigi palju.
«Sõjakomissariaatide ja nende arstlike komisjonide reformidest 2005. aastal kuni ATO (2014. aastal Ida-Ukrainas alanud terrorismivastane operatsioon) ning nüüd täiemahulise sõjani välja,» täpsustas Spartacus oma teenistuse pikkust.
Välismissioonidele, kuhu pääsemiseks oleks tema väitel pidanud altkäemaksu andma, ei sattunud põhimõttekindel ohvitser kordagi. «Mis on sellest ajast kuni tänaseni muutunud? Piksel on vormiriietel teine,» muigas ta. «Töö iseloom pole suurt muutunud.»
Brigaadi meditsiiniülema kutsung tuleneb tema meelisharrastusest, milleks on jõutreening. Korraliku füüsilise vormi võlgneb ta järjepidevatele treeningutele. Ka sõja tingimustes.
/nginx/o/2023/10/22/15672854t1h2cf5.jpg)
Erksa vaimu, kadestamisväärse füüsise ja karske eluviisiga Spartacus organiseeris oma brigaadi ühte stabilisatsioonipunkti, kus on ka ta enda pisike tööruum, hantlid, tõstekangi koos eri raskusega ketastega ning lamades surumise pingi. Neid kasutab ta alluvatega füüsilise vormi hoidmiseks, kui selleks aega ja energiat üle jääb.
Noorte ajateenijate kehaline ettevalmistus enne Ukrainas 2014. aastal puhkenud sõjategevuse algust on teema, mille meenutamine valmistab Spartacusele tänini meelehärmi.
Tema väitel hakkas noormeeste füüsis järsult halvenema, kui 2000. aastate alguses ette võetud reformidega lühendati näiteks reservistide kordusõppustele kutsumise aega.
«Reservi arvatud kutsealuste (18–27-aastased, kes käisid pärast ajateenistuse läbimist sõltuvalt sõjaväelisest ametikohast 3–5 aasta vältel kordusõppustel) ressurss vähenes ja ühes sellega langes ka nende füüsiline vorm. Noored hakkasid vähem trenni tegema, samal ajal tõmmati armee isikkoosseisu järjest rohkem ja rohkem koomale,» rääkis Spartacus.
/nginx/o/2023/10/22/15672865t1h61e4.jpg)
Tolleaegse armeeteenistuse teise negatiivse tegurina nimetas ta madalat motivatsiooni, sest püssi alla läinute palk ei kannatanud võrdlust isegi traktoristidele makstud töötasuga.
«Lepingulise ohvitseri kuupalk ulatus napilt 10 000 grivnani (praeguse kursi järgi 259 eurot). Samal ajal said traktoristid, kel talvel põldu künda või vilja koristada ei tulnud, ja isegi supermarketite turvamehed 20 000 grivnat (518 eurot),» meenutas Spartacus.
«Traktorist võis peale selle vabalt kütust varastada ja seda lisaraha saamiseks müüa. Tal oli kodus kõik olemas – naine, kanad, haned, laud ja laua peal pudel viina – ning teda ümbritsesid pidevalt sõbrad. Armeega liitujatel seda polnud.»
Praegu, mil sõda on riigis väldanud varsti kümme aastat, on lood motivatsiooniga loomulikult teised: Ukraina mehed ja naised püsivad relva all eelkõige soovist kaitsta oma kodu ja lähedasi. Ent ka rahata ei saa nad kuidagi läbi, sest pereliikmeid on vaja toita ning makse maksta.
/nginx/o/2023/10/22/15672890t1heac6.jpg)
Ukraina sõdurite palgad ulatusid täiemahulise sõja alguses maksimaalselt 130 000 grivnani (3363 eurot), millest 100 000 (2587 eurot) oli iga kuu garanteeritud sissetulek ning 30 000 grivna (776 euro) või 20 000 grivna (517 euro) suurune lisateenistus sõltus sellest, kas viibitakse otseses lahingutegevuse piirkonnas või mitte.
Selle aasta alguses taandus enamiku põhisissetulek 30 000 grivna peale. Senist 100 000 grivna suurust tasu saavad vähesed eesliinil viibijad. Kuivõrd võitlejad ei ole rindejoonel pidevalt, vaid üksusi aeg-ajalt roteeritakse, on tasustamine päevapõhine: eesliinil viibijatele makstakse 3000 grivnat (78 eurot), ülejäänutele 1000 grivnat (26 eurot) päeva eest.
Seejuures pole kõike eeltoodut arvestades midagi eriskummalist selles, kui sõdurid maksavad ise või kogutud annetuste abil oma varustuse, rindel kasutatavate droonide, autode või muu sõjapidamiseks vajaliku eest.
/nginx/o/2023/10/22/15672909t1he680.jpg)
«On kaks eri asja, kas sõdida vabatahtlikest või mobiliseeritutest moodustatud üksustega,» märkis Spartacus.
Tema kinnitusel motiveerib teda kodumaale antud tõotus ja soov sõda võita, mitte ükski rahasumma. «Patriootlikult meelestatud ja motiveeritud sõdureid on palju, aga jagub neidki, kes erilise patriootlikkusega silma ei paista,» ütles ta.
Ukraina sõjaväemeedikud puutuvad kokku ka vangi langenud Vene sõduritega, kelle ainus motivatsioon on nende sõnul raha.
«Oleme mitmega rääkinud ja uurinud, mis neid siia sõdima ajas,» ütles Ukraina ohvitser. «Jutt on ühesugune. Nad ütlevad, et niikaua kui makstakse 4000 dollarit kuus, on kõik muu ebaoluline. Kama kaks, kes on [Ukraina president Volodõmõr] Zelenskõi või [USA president Joe] Biden, peaasi et raha makstakse. Istuvad selle raha eest kaks nädalat kaevikutes ja seejärel panevad kaks nädalat tina.»