Selles, et Islandit peetakse soolise võrdõiguslikkuse mõttes maailma juhtivaks riigiks, on võtmeroll neil naistel, kes täna 48 aasta tagasi ei läinud palgatööle, jätsid soiku kodumajapidamise ja laste kasvatamise. 

Toonases naiste streigis lõi kaasa 90 protsenti islandlannadest ning tänu nende eneseväärtustamisele peavad praegused Islandi naised ka maailma mõistes nappi palgalõhet piisavalt suureks, et asuda uuesti streikima.

Üks neid, kellele oli 24. oktoobril 1975 toimunud esimene naiste streik elumuutvaks kogemuseks, on Kolbrún Halldórsdóttir. Toona 20-aastane teatritudeng ei pidanud end protestiga liitumise ajal sugugi feministiks.

Kommentaarid
Copy