Rootsi loodab NATOga liituda novembri lõpuks ja plaanib seejärel vürtsitada oma kaitsepoliitikat Venemaa-vastaste kollektiivkaitse elementidega, ütleb Rootsi kaitseekspert Anna Wieslander.
INTERVJUU ⟩ Rootsi kaitseekspert: NATOs teeme Venemaa elu võimalikult keeruliseks (4)
Läinud nädalal Riia julgeolekukonverentsil osalenud eksperdi sõnul peaks Rootsi olema valmis viima sõdureid Lätti, allveelaevu Eesti vetes asuvatesse Läänemere sügavamatesse paikadesse ja toetama Soomet, kel on Venemaaga pikk riigipiir.
Kuidas hakkab Rootsi liitumise järel NATOsse panustama? On olnud juttu Rootsi sõduritest Lätis ja Soomes.
Rootsil on suur tahe panustada NATO kollektiivsesse kaitsesse, teha midagi koos naabritega, ja seetõttu räägitaksegi NATOga liitumise kontekstis Rootsi sõdurite paigutamisest Lätti. Meil ei ole väga suurt sõjaväge, ent minu arvates suudaksime Lätis panustada vähemalt brigaadisuuruse üksusega.
Eestisse panustaksid siis jällegi tugevamalt oma jõudu suured NATO tuumariigid nagu Ühendkuningriik ja USA. Asja iva on selles, et kui Balti riigid on kaitstud, siis nii kaitseme ka Rootsit.
Soome ja Venemaa vahel on pikk riigipiir ning soomlased on sada protsenti valmis oma riiki ise kaitsma. Rootslastel ei ole mingit kahtlust Soome suutlikkuses Venemaaga ise tegeleda. See ei ole üldse teema.
Rootsi plaanib aga NATOsse panustada, pidades silmas just kollektiivkaitse kontseptsiooni. Meie eesmärk on teha asjad Venemaale võimalikult keeruliseks.
Leiame Rootsis, et alliansi kollektiivne heidutus peab olema väga ühemõtteline – sellises ühises tegutsemises on sõnum, et ärge üldse mõelgegi, sest üks NATO riik on osa kõigist. NATO liitlased kaitsevad üksteise territooriumil iga millimeetrit ja on Venemaaga idapiiril vastamisi ühiselt, tehes seda Arktikast kuni Musta mereni välja.