KEIT PENTUS-ROSIMANNUS ⟩ Ülejäänud ELi eelarvega võrreldes tundub taasterahastu läbipaistmatu kui soojärv

Taasterahastust suurima summa saavas Itaalias, mis plaanib selle raha eest muuseas haiglavõrgu parandamist. Foto: Alessandro Bremec/ZUMAPRESS/Scanpix

Aastal 2020 laenurahaga loodud taasterahastu eesmärk oli anda kiiret kriisiabi, mis aitaks koroonapiirangute käes siplevate riikide majandusel kriisist välja tulla. Kolm aastat hiljem on plaanitud sadadest miljarditest eurodest liikmesriikide majandusse jõudnud ikka veel vähem kui kolmandik.

Poliitiliselt oli koroonakriisi tipul hea tempoga kokku pandud rahastu ilmselgelt loogiline otsus. Kõige hullemini pihta saanud riigid ei oleks üksi suutnud tollases keskkonnas samaväärselt reageerida. Nii andis ELi reaktsioon tollal õige signaali nii hädas liikmesriikidele kui ka turgudele.

Aga praegu rahastusse põhjalikumalt sisse vaadates paistab plaanitud kiire, paindliku ja lihtsa instrumendi asemel palju keerulisem reaalsus – suur osa riike on selle rakendamisega puntras. Loodetud sprindist on saanud pikale veniv takistusjooks.