INTERVJUU ⟩ Järk-järgult ajateenistust kasvatav Läti teeb sõjalise õppe koolides kohustuslikuks

Läti kaitseministri Andris Sprūdsi sõnul on lõunanaabrid väga tänulikud Eesti politseinike eest, kes aitavad neil kaitsta piiri Valgevene migrandirünnakute eest. Foto: Sander Ilvest

Tänavu 300 esimese ajateenijaga alustanud Läti plaanib viie aasta pärast võtta armeesse 4000 kutsealust, rääkis lõunanaabrite kaitseminister Andris Sprūds intervjuus Postimehele.

Eesmärk on, et lähiaastal suudaks Läti tõsta sõjaaja võimekuse 61 000 võitlejani, kuid selleks peab kasvama nii ajateenistujate arv kui ka kaitseväe suurus.

Läti muutis ajateenistuse asjus meelt üsna hiljuti. Kuidas teie endaga oli? Millal teist ajateenistuse toetaja sai (kui te seda muidugi ikka olete)?

Täiesti olen.

Langetasime selle põhjapaneva otsuse [taastada ajateenistus] mullu – aastal 2022. Kontekst on ilmselge: Vene agressioon Ukrainas pani meid mõistma, et kuigi Ukraina peab meie sõda, peame loomulikult olema ise valmis oma sõdu pidama ning oma riiki ja rahvast kaitsma.

Asi on kvaliteedis, aga ka arvudes. Ka arvud annavad teatud mõttes kvaliteedi: sa lood kestliku väe, mis suudab rahvast kaitsta. Võtsime mõningast eeskuju Eestist ja Leedust. Eesti ajateenistuse kogemus on juba pikem, Leedu viis selle taas sisse pärast 2014. aastat.

Minu arvates oli see väga tähtis otsus. Isiklikult saan öelda, et jah, enne oli poliitilisi diskussioone, aga pärast 2022. aasta 24. veebruari sai minu seisukohaks, et me peame taastama ajateenistuse.

Mistap, kui mu eelkäija [Läti eelmine kaitseminister] Artis Pabriks selle idee välja käis, siis mina ja mu poliitiline jõud – Progressiivid – toetasime seda.