Põhja-Iirimaal elavate iirlaste ja brittide leppimine tuleb raskelt, sest ühiskond on endist viisi lahutatud. Sestap on Põhja-Iirimaa rahuprogrammi panustavast Euroopa Liidust saanud üks piirkonna tähtsaimatest rahu tagajatest.

Põhja-Iirimaa rahuprotsessi panustava Rahvusvahelise Iirimaa Fondi nõukogu liige Peter Osborne, kes on ise briti juurtega, meenutas hakatuseks 1980ndatel valitsenud olusid Belfastis. «Mäletan selgelt 1980. aastate lõppu ja 1990. aastate algust Belfastis: põlevad autod, palju vaenu õhutavat grafitit igal pool, tänavad täis ehitusmaterjali tükke ja prügi. See oli ähvardav,» rääkis Osborne Postimehele.

Ühendkuningriigi koosseisu kuuluval 1,8 miljoni elanikuga Põhja-Iirimaal algas kahe kogukonna leppimine suure reede rahulepinguga, mille sõlmimise hetkel sündinud lapsed on nüüdseks 26-aastased. Kui Iirimaa saarel elav rahvas hääletas mõlemal pool piiri korraldatud rahvahääletusel rahuleppe poolt, siis panid vaenupooled lõpuks relvad maha ja vabastati poliitvangid.

Kommentaarid
Copy