/nginx/o/2008/12/11/103977t1h7c48.jpg)
Iirimaa paneb Euroopa Liidu fiskaalleppe rahvahääletusele, mis toimub 31. mail, teatas saareriigi valistus eile.
Iirimaa otsustab fiskaalleppe saatuse mais
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iiri asepeaministri Eamon Gilmore´i sõnul on ta kindel, et enamik iirlasi toetab valitsuse seisukohta ja hääletab liikmesmaadele rangemaid eelarvereegleid sätestava fiskaalleppe poolt, vahendas BBC.
Leping sai märtsis toimunud ELi ülemkogul 25 liikmesriigi esindaja allkirjad. Sellele ei kirjutanud alla vaid Suurbritannia ja Tšehhi esindajad. Iirimaa põhiseaduse kohaselt tuleb leping heaks kiita ka referendumil.
Samas on iirlased ELi puudutavatel hääletustel varem korduvalt näidanud punast tuld. Viiest Iirimaal referendumile pandud ELiga seotud õigusaktist on sealsed valijad esimesel hääletusel «ei» öelnud kahele.
2001. aasta juunis lükkasid iirlased tagasi Nice’i lepingu, millele andsid lõpuks heakskiidu aasta hiljem toimunud hääletusel. 2008. aasta juunis ütlesid iirlased «ei» Lissaboni lepingule, mille kiitsid heaks sama aasta oktoobris korraldatud kordushääletusel.
Erinevalt Lissaboni leppest Iirimaa «ei» fiskaalleppele selle jõustamist ei peataks. Mainitud dokumendi jõustumiseks on vaja, et sellega liituks 17 eurotsooni riigist vähemalt 12.
Uudisteagentuur AFP viitas pühapäeval avaldatud arvamusküsitlustele, mille kohaselt hääletaks leppe poolt 49 protsenti iirlastest. Leppe vastu on 33 protsenti iirlastest, 18 protsenti pole otsusele jõudnud.