Hollandi valimised võitis Geert Wildersi juhitav parempopulistlik Vabaduspartei (PVV), vahendab uudisteagentuur NOS.
Hollandi valimised võitis parempopulist Wildersi partei (4)
Esialgsetel andmetel, kui 98 protsenti häältest on loetud, pälvis Wildersi partei 23,5 protsenti häältest - 150-kohalises parlamendis tähendab see PVV-le 37 kohta. Seda on kaks korda enam kui kahe aasta tagustel valimistel.
Esialgsetel andmetel jäi teisele kohale Frans Timmermansi juhitav Roheliste ja Tööpartei ühisnimekiri (GL/PvdA) 15,5 protsenti häälte ehk 25 saadikukohaga. 13 aastat riiki valitsenud Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) toetus langes märgatavalt - kui kaks aastat tagasi sai erakond 34 kohta parlamendis, siis tänavu jäi laeks 24 kohta. Alles augusti lõpus loodud Uue Sotsiaalse Kokkuleppe (NSC) partei pälvis neljandana 20 kohta. Väiksemad erakonnad saavad parlamendis olema esindatud kümne ja vähem kohaga.
«Me võime seda nimetada ajalooliseks õhtuks. Me ei ole varem näinud, et traditsioonilised erakonnad ei oleks valimisi võitnud,» ütles poliitikaajakirjanik Xander van der Wulp valimisõhtul NOS-ile. Ta nentis, et viimastel päevadel on toimunud palju: on valijaid, kes on meelt muutnud ja on valijaid, kes on hääletanud eelkõige strateegiliselt. «Roheliste ja Tööpartei lõikas ka strateegiliselt hääletanutest kasu, kuid mida me kõikjal valimispidudelt näeme, on see, et kõik on PVV võidust šokis.»
«Valija väljendas oma tahet ja ütles: meil on kõrini!» juubeldas Wilders esialgsete lävepakuküsitluste selgumisel.
Wildersi erakonna valimisvõit ei pruugi tähendada, et temast saab riigi järgmine peaminister. Nii NSC kui ka Timmermansi vasakliit on varem koostöö Vabadusparteiga välistanud. VVD juht Dilan Yesilgöz-Zegerius on öelnud, et vaid enda partei võidu korral on ta nõus mõtlema koostööst PVV-ga.
Valimistulemuste selgudes ei rääkinud nii Yesilgöz-Zegerius kui ka NSC juht Pieter Omzigt enam Wildersi välistamisest sõnagi, vaid viitasid võiduerakonna õigusele proovida uut võimuliitu moodustada.