VIDEO ⟩ Peaminister Gahr Støre: Norra pole oma piiril Venemaa provokatsioone täheldanud

Täna Tallinnas viibiva Norra peaministri Jonas Gahr Støre sõnul hoiavad nad Soome pingelise migrandiolukorra valguses teraselt pilku peal ka enda ja Venemaa piiril toimuval, kuid seni pole nemad idanaabri poolt käitumise muutust täheldanud. Postimees tegi Gahr Støre ja Eesti valitsusjuhi Kaja Kallase ühisest pressikonverentsist otseülekande, mida saab järelvaadata.

«Meil on 200 kilomeetrit ühist piiri ja seal on üks piiripunkt ning me ei ole tuvastanud seal piiril ebaregulaarset tegevust,» kirjeldas Norra peaminister Gahr Støre pressikonverentsil olukorda Venemaa külje all. «Me jälgime seda tähelepanelikult. Meil on 2015. aasta kogemus, kui väga palju varjupaigataotlejaid ületas piiri. Me ei soovi, et see korduks.»

Ta rõhutas koos Eesti valitsusjuhi Kaja Kallasega ajakirjanike ees kõneldes, et Norra on valmis korrapärase liikumise tagamiseks rakendama piiril erimeetmeid, kuid praegu pole selleks tarvidust. Samuti on Norra Gahr Støre sõnul tihedas suhtluses teiste Venemaa naabrite, sealhulgas Soome ja Eestiga.

Norra jagab Kaug-Põhjas Venemaaga pikka piiri ka merealadel ning on seal kandis NATO n-ö silmad ja kõrvad. «Praegu ei ole me tuvastanud midagi ebatavalist, aga Norra hindab olukorda. Meil on kogemus arengu jälgimisel ja tahame, et Kaug-Põhjas oleks pinged madalad,» lisas Gahr Støre.

Kohtumisel Kallasega arutas Norra peaminister peale Venemaa tegevuse ka julgeolekuolukorda laiemalt, Ukraina jätkuvat toetamist ning energiakoostööd ennekõike meretuuleparkide rajamisel ja energiajulgeoleku tagamisel.

Peaminister Kallase sõnul peab vaba maailm hoidma fookust Ukraina toetamisel ning tagama Ukrainale abi sõja võitmiseks piisavas mahus. «Tunnustasin Norra peaministrit, et nad on otsustanud toetada Ukrainat viie aasta jooksul 6,8 miljardi euroga – see on eeskujuks kõigile,» ütles Kallas.

«Venemaa panustab ressursside kvantiteedile. Kuid vaba maailm on võimeline neist ka arvuliselt üle olema. Ukrainat toetava Ramsteini koalitsiooni riikide kaitse-eelarved on kokku üle 13 korra suuremad kui Venemaa inflatsioonist tugevalt paisutatud eelarve. Kuid selleks, et aidata Ukraina võidule, peame me kõik tegema veelgi rohkem. Fookus peab olema relvade, laskemoona ja väljaõppe tagamisel,» toonitas Kallas.

Eesti peaminister tõi kohtumise järel välja, et ELi lubadus tarnida Ukrainale miljon mürsku on ülioluline ka Euroopa kaitsetööstuse katalüsaatorina. «Eesti plaanib järgmise nelja aasta jooksul hankida laskemoona ligi 30 protsendi ulatuses meie kaitse-eelarvest. Käimas on laskemoona tootmisele pühendatud tööstuspargi rajamine. Olen kutsunud ka Norrat algatusega ühinemist kaaluma,» sõnas Kallas.

Pärast hommikul Stenbocki majas peetud arutelu suundusid peaministrid Maarjamäele, kus külastasid kommunismiohvrite memoriaali.

Pärastlõunal esineb Norra valitsusjuht avasõnadega meretuuleenergeetikateemalisel ümarlaual, kus teda võõrustab kliimaminister Kristen Michal. Strateegilises arutelus osalevad Eesti avamere tuuleparkide arendamise osalised ja Norra meretuuleklastri esindajad.

Täna toimus Tallinnas ka Eesti-Norra energiakoostöö võimalustele pühendatud uuringu esitlus.

Õhtupoolikul suundus Gahr Støre Kadriorgu kohtuma president Alar Karisega.

«Eesti ja Norra on head sõbrad ja liitlased, meil on palju ühiseid huve,» ütles peaminister Kaja Kallas visiidi eel. «Oleme tänulikud Norrale aktiivse rolli eest meie piirkonna julgeoleku tagamisel.»

Kallas tõi esile, et Eesti ja Norra koostöö rohepöörde elluviimisel kätkeb suurt potentsiaali. «Kui külastasin Norrat koos Eesti ettevõtjate delegatsiooniga poolteist aastat tagasi, otsustasime Jonas Gahr Størega käivitada analüüsi, kuidas viia meie koostöö puhtamate tehnoloogiate ja energeetika valdkonnas uuele tasemele. Norra peaministri Tallinna visiidi käigus võtame seni saavutatud edusammud kokku ja vaatame koos kahe riigi ettevõtjatega ka tulevikku,» lisas Kallas.