Eesti suursaadikule Kiievis politsei- ja piirivalveametilt palutud ihukaitse ei ole välisministeeriumi hinnangul enam põhjendatud ja uuest aastast soovivad nad sellest loobuda. Kantsleri kirjelduste järgi kuhjub saadiku ümber liiga palju turvamehi.
Ministeerium tahab loobuda Eesti suursaadiku ihukaitsest Ukrainas
Ministeerium palus politsei- ja piirivalveametilt isikukaitset möödunud aasta kevadel ning hiljem palus seda pikendada käesoleva aasta lõpuni.
Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov tõi esile, et ehkki õhurünnakute oht Kiievile on endiselt suur, ei saa nendest tulenevaid riske isikukaitse meetmetega leevendada. Kui suursaadikul tuleb käia riskipiirkonnas, pakub talle kaitset Ukraina ise.
«Sel põhjusel on tekkinud olukordi, kus delegatsiooni ümber on liiga palju isikukaitseüksusi,» lisas ta.
«Olulise Eesti delegatsiooni korral (nt valitsuse liige) määrab politsei- ja piirivalveamet sageli eraldi isikukaitsemeeskonna. Kuna sellistel visiitidel osaleb ka suursaadik, siis lisandub neile tema isikukaitseüksus. Kui delegatsioon liigub riskipiirkonda, lisandub ka Ukraina isikukaitseüksus,» põhjendas Vseviov.