:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6229469t1ha54d.jpg)
/nginx/o/2023/11/28/15748353t1h11f7.jpg)
Kümnetesse miljarditesse eurodesse küündiva eelarvekuristiku serval kõlkuva Saksa valitsuse juht Olaf Scholz tõrkus parlamendile aru andes möönmast eksimusi või pakkumast välja pääseteed kriisist, mistõttu seadis opositsioon kahtluse alla tema sobivuse kantsleriametisse.
Sotsist Scholzile on heidetud vastutusest hoidumist ette juba alates sellest, kui Saksa põhiseaduskohus otsustas kahe nädala eest, et koroonafondis oleva laenuraha kasutamine kliimaeesmärkide saavutamiseks pole kooskõlas riigi põhiseaduses sätestatud nn võlapiduri reegliga, mis piirab aastast laenusummat 0,35 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Nüüdki ei andnud Scholz selgeid vastuseid, kuidas valitsus edasi kavatseb minna.
Naer parlamendis
Tema sõnul on tuleva aasta eelarves oodata kärpeid, kuid mida need kätkevad, jääb veel mõneks ajaks teadmata, sest arutelu 2024. aasta riigi rahakoti üle on nüüd kohtuotsuse tõttu edasi lükatud ega pruugi üldse tänavu lõpule jõuda, vahendas uudisteportaal RND. «See annab meile aega, et uurida eelarves olevat manööverdamisruumi, seada prioriteete ja loomulikult piirata kulutusi,» põhjendas Scholz, kelle üldsõnalisi selgitusi tervitasid rahvaesindajad puhuti naerupahvakute, puhuti vahelehüüetega.
«Ma ei tea, kuidas tõlgendada teie naeru siin,» kurjustas Scholz, kes lubas pingelise eelarveolukorra kiuste hoolitseda, et inimesi ei jäetaks raskustesse ning jätkuks ka Ukraina abistamine ja investeeringud tähtsatesse tööstusharudesse, näiteks kiibitootmisse.
Ainsa konkreetse kärpemeetmena kinnitas Scholz, et tänavusega lõppeb energiahindadele lae seadmise skeem, sest sedagi tehti 200 miljardi euro suuruse erifondi abil, mille käigus hoidmine 60-miljardise eelarveaugu tekitanud kohtuotsuse analoogina pole samuti seaduspärane. Selle meetme käis aga juba läinud nädalala välja rahandusminister Christian Lindner, vahendas Der Spiegel.
Kohtuotsuse kõigi järelmite analüüs alles käib, kuid Scholz tõrkus nimetamast veaks kommet panna laenuraha erifondidesse ja vältida sellega võlapiduri reeglit, öeldes vaid, et praeguste teadmistega oleks 2021. aasta talvel tehtud teistsuguseid valikuid, vahendas Frankfurter Allgemeine Zeitung.
Mida kiiremini see valitsus välja vahetatakse, seda parem Saksamaale.
Kristlik-Demokraatliku Liidu juht Friedrich Merz
Kantsler jättis lahtiseks sellegi, kas tema juhitav sotsiaaldemokraatide (SDP), roheliste ja Vaba Demokraatliku Partei (FDP) nn valgusfoorivalitsus kavatseb tulevalgi aastal eriolukorrale viidates põhiseaduslikust võlapidurist mööda minna.
Opositsioonilise Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juht Friedrich Merz ähvardas juba enne eilset debatti pöörduda põhiseaduskohtusse, kui valitsus peaks taas võlapiduri kehtivuse peatama, ning väitis, et kui Saksamaa ei pea kinni rangetest eelarvereeglitest, heidavad teisedki ELi maad need tuulde.
Parlamendis süüdistas Merz sotside liidrit vastutuse vältimises. «Te olete võimu torumees. Teil puudub igasugune ettekujutus, kuidas see riik peaks lähiaastatel arenema,» vahendas CDU juhi sõnu Süddeutsche Zeitung. «Te ei saa sellega hakkama. Kingad, mida te kannate, on teie jaoks kaks numbrit liiga suured.»
Juba esmaspäeval kutsus CDU Baieri sõsarpartei juht Markus Söder sotsiaalmeedias üles korraldama erakorralisi valimisi, sest nn valgusfoori võimuliit ei toimi. «Mida kiiremini see valitsus välja vahetatakse, seda parem Saksamaale,» ütles avalik-õiguslikule ringhäälingule ARD omalt poolt ka Merz.
Paremleer juhib
Teisipäeval tabloidlehes Bild avaldatud uuringufirma Insa küsitluse järgi on CDU 30,5-protsendise toetusega Saksamaa populaarseim, edestades paremäärmuslikku Alternatiivi Saksamaale (AfD), keda toetab 22 protsenti küsitletutest, ja SPDd, keda eelistab 15,5 protsenti küsitletuist. Scholzi isiklikult näeb negatiivses valguses 51 protsenti sakslastest.
Kuigi eelarvekriis üha õõnestab valitsuse jalgealust, ei pea Saksa valijad ka CDUd palju pädevamaks: RTLi tellitud küsitlusfirma Forsa esmaspäeval avaldatud uuringu tulemuste järgi vastas 59 protsenti sakslastest eitavalt küsimusele, kas konservatiivide juhitud valitsus oleks nn valgusfoorikoalitsioonist eelarveaugu lappimisel osavam.