/nginx/o/2023/11/30/15751725t1h2a0d.jpg)
Astronoomid avastasid kuus eksoplaneeti, mis liiguvad sümkroonselt ümber lähima planeedi, andes nii aimu meie päikesesüsteemi moodustumisest, seisab ajakirjas Nature ilmunud artiklis.
Planeedid asuvad Maast 100 valgusaasta kaugusel ja tiirlevad ümber ereda tähe HD 110067, mis on nähtav põhjataevas Berenike Juuste tähtkujus.
Planeedid on tähele nii lähedal, et kõik mahuksid Merkuuri või meie päikese orbiidile, ütles Genfi ülikooli teadlane Adrien Leleu.
Kõik need planeedid on väga kuumad ning jäävad suuruselt Maa ja Neptuuni vahemikku, ütles Nature artikli kaasautor Leleu.
Kõik on koostiselt Neptuuni sarnased – tihedast gaasist ümbritsetud kivise keskosaga, lisas ta. Ükski ei asu oma päikesest nii kaugel, et sel võiks olla vedelat vett.
Planeedid on tähelepanuväärsed selle poolest, et liiguvad orbiidil täpselt sünkroonis.
Esimesed kaks HD 110067 eksoplaneeti avastas NASA satelliit TESS 2020. aastal. Hiljem avastas Euroopa Kosmoseagentuuri satelliit Cheops veel neli planeeti.
HD 110067 kaaslased liiguvad täpselt sünkroniseeritud «tantsus», mille tingib orbitaalresonants – ühe planeedi gravitatsioon määrab teiste rütmi.
Selle ajaga, mis viimasel planeedil kulub ühe tiiru tegemiseks, jõuab esimene teha kuus tiiru, mis tõestab, et neid seob resonantsiahel, ütles Leleu.
Pärast esimese väljaspool meie päikesesüsteemi asuva planeedi ehk eksoplaneedi avastamist 1995. aastal on leitud veel üle 5000 sellise planeedi. HD 110067 süsteem on aga esimene, milles nii harmooniliselt liigub nii palju planeete.
Teoreetiliselt alustasidki kõik planeedid nii, kuid HD 110067 süsteem on jäänud muutumatuks vähemalt nelja miljardi aasta jooksul, ütles uurimistöö juhtautor Rafael Luque Chicago ülikoolist.
Meie päikesesüsteem ei ole kuigi palju vanem, aga selle planeedid ei liigu orbiidil sünkroonis, ütles Leleu ja lisas, et põhjuseks võivad olla sagedased kaootilised sündmused pärast päikesesüsteemi teket.