Dnepri vasakkaldal mitu nädalat võidelnud Ukraina sõdur kirjeldas BBC-le olukorda rindel.
«Kogu jõeületuskoht on pideva tule all. Olen näinud, kuidas paadid, mille pardal olid minu kamraadid, lihtsalt pärast löögi saamist igaveseks Dnepri jõkke kaovad,» kirjeldas anonüümne Ukraina sõdur. «Peame kõike kaasas kandma – generaatoreid, kütust ja toitu. Sillapead rajades on kõike vaja palju, aga varusid sellesse piirkonda ei planeeritud,» tõdes ta.
«Arvasime, et pärast kohalejõudmist vaenlane põgeneb ja siis saame rahulikult kõik vajaliku transportida, aga nii see ei läinud. Kui jõudsime [ida]kaldale, ootas vaenlane ees. Venelased, kelle me suutsime kinni võtta, ütlesid, et nende väed said meie dessandi kohta vihje, nii et kui me sinna jõudsime, teadsid nad täpselt, kust meid leida. Nad saatsid meie vastu kõike: suurtükiväe, miinipildujaid, leegiheitjasüsteeme. Arvasin, et ma ei saa kunagi [tule alt] välja,» rääkis sõjaväelane.