/nginx/o/2009/02/06/128999t1hcf49.jpg)
Vene relvajõudude allikas ütles majandussuunitlusega päevalehe Kommersant, et kolmandik Vene hävituslennukitest on kasutuskõlbmatud.
Kolmandik Vene lennukitest ei lenda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ükski nõukogudeaegne hävitaja MiG-29 detsembris lendu ei tõusnud, sest paari kuu jooksul kukkus Siberi idaosas asuva lennuvälja lähistel alla kaks alates 1985. aastast teenistuses olnud sama tüüpi lennukit. Ühe lennuki piloot sai ka surma, vahendas Reuters.
Kaitseministeeriumi lennuohutuse osakonna ülema kindralleitnant Sergei Bainetovi teatel kukkusid lennukid alla roostetanud kiilu purunemise tõttu. Sama viga kimbutab kahte kolmandikku vananenud lennukitest.
Umbes kolmandikule hävituslennukitele, millel korrosiooni ei tuvastatud, anti taas lennuluba.
«Vene kaitseministeerium tunnistas esimest korda, et umbes 200 MiG-29 ei suuda oma lahinguülesandeid täita, sest nad ei suuda lihtsalt õhku tõusta,» kirjutas Kommersant.
Päevalehe artikkel võib anda hoobi Venemaa kui ühe juhtiva relvaeksportija mainele ja kahjustada Kremli poliitikat, mille eesmärgiks on näidata, et riik on taastanud oma sõjalise võimsuse.
Vene õhujõudude koosseisu kuulub 291 70ndatel disainitud MiG-29, kokku on hävituslennukeid umbes 650.
Möödunud aasta aprillis katkestas Alžeeria Venemaaga ulatusliku relvatehingu ja saatis tagasi 15 MiG-29 tüüpi lennukit, mis nende teatel polnud kasutuskõlblikud.
Detsembris lubas Moskva kinkida Liibaonile kümme sama tüüpi hävituslennukit.