/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/12/06/15764715t1h5c0b.jpg)
USA esindajatekoja spiiker Mike Johnson, kellest sõltub, millised seaduseelnõud saadikutele arutamiseks lähevad, esitas teisipäeval Valgele Majale sisuliselt ultimaatumi Ukraina sõjalise abi paketi vastuvõtmise kohta, vahendas portaal Unian.
Kirjas Valge Maja eelarvejuhile Shalanda Youngile hoiatas Johnson, et ei toeta edasist sõjalist abi Ukrainale, kui Bideni administratsioon ei nõustu tugevdama piirijulgeolekut Mehhikoga.
Johnson ei esita kirjas konkreetseid nõudmisi, vaid viitab novembris esindajatekojas heaks kiidetud piirikaitse eelnõule, mis kohustab taasalustama piiritara ehitust, mis oli üks Donald Trumpi peamisi kampaanialubadusi. Seni on kongressi demokraadid ja Bideni administratsioon sellele vastu seisnud.
«Ukraina lisarahastamine sõltub ulatuslike muudatuste vastuvõtmisest meie riigi piirijulgeoleku seadustes. (...) Oleme valmis töötama koos [Bideni] administratsiooniga jõulise piirijulgeoleku paketi kallal, mis kaitseb Ameerika rahva huve,» seisab Johnsoni kirjas.
Young manitses esmaspäeval USA kongressi, et kui Ukraina abistamise uut rahastust enne aasta lõppu heaks ei kiideta, siis kahjustab see Kiievit lahinguväljal.
Young hoiatas esindajatekoja spiikrile saadetud kirjas, et aeg Ukraina toetamiseks Venemaa invasiooni vastu hakkab otsa saama.
«Ütlen selgesõnaliselt, et ilma kongressi otsuseta saavad ressursid Ukrainale täiendava relvastuse ja varustuse saatmiseks aasta lõpuks otsa. USA relvatarnete katkemine kahjustaks Ukrainat lahinguväljal,» kirjutas Young.
«Sellega toimetulekuks pole mingisugust võlupotti saadaval. Meil on raha otsas ja ka aeg on peaaegu otsas,» lisas Young.
USA president Joe Biden palus oktoobris kongressil kiita heaks 106 miljardi dollari suurune riikliku julgeoleku rahastus, mille seas on toetus Ukrainale ja Iisraelile.
Kongress on olnud kuid halvatud vabariiklaste sisetülide tõttu, iseäranis on parempoolsed seadusandjad vastu Kiievi edasisele abistamisele.
Johnson ütles teisipäeval kaasvabariiklastele, et ulatuslikud muudatused USA piiripoliitikas on see, mille nimel viimseni võidelda. Piirijulgeoleku süstimine läbirääkimistesse abipaketi üle on muutnud edenemise keeruliseks.
«Võitlus käib piiri pärast,» vahendas Associated Press teisipäeval Johnsoni sõnu. «Me teeme seda esmajärjekorras ja siis hoolitseme ka muude kohustuste eest.»
Senatis seisab kolmapäeval ees protseduuriline hääletus abipaketi üle, kuid vabariiklased on lubanud selle blokeerida. Teisipäeval pidi senati salajases infotunnis videosilla teel osalema ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kuid oli sunnitud oma esinemise tühistama, ütles senati enamuse juht Chuck Schumer.
Infotund senatis möödus vastastikuste süüdistuste saatel, kui vabariiklased nõudsid piirijulgeoleku kaasamist arutellu. Mitmed vabariiklasest senaatorid tormasid minema kohtumiselt, millel osalesid ka välisminister Antony Blinken ja kaitseminister Lloyd Austin.