POSTIMEES BRÜSSELIS ⟩ Orbán hoiab ülejäänud ELi Ukraina asjus orastel

Ungari peaminister Viktor Orbán kohtus neljapäeval Euroopa Ülemkogu presidendi Charles Micheliga. Ülemkogu eel nimetas Orbán Ukrainaga liitumiskõneluste avamist suureks veaks, mille tema riik peatab. Foto: Dario Pignatelli/euroopa Liit

Ukraina liitumiskõneluste vastu seisev Viktor Orbán survestab ELi Ungarile raha andma, oletati ülemkogu eel Brüsselis.

Euroopa Komisjon andis Ukrainaga liitumiskõneluste alustamisele rohelise tule 8. novembril iga-aastases laienemispaketis. Tol hetkel Kiievile rõõmu toonud otsuse peab aga lõplikult kinnitama neljapäeval-reedel liikmesriikide liidrid Brüsselisse kokku toov Euroopa Ülemkogu. Seda koos ukrainlaste majanduslikku abistamist puudutavate otsustega.

Mõlemas teemas on tõrksust väljendanud Ungari. Teisipäeval Bloombergile antud intervjuus sidus peaminister Orbáni nimekaimust kaastöötaja Balazs Orbán nende maa õigusriigi põhimõtete rikkumise pärast külmutatud eurofondide ja ELi Ukrainale antava abi teemad.

«Ungari ELi rahastus ja Ukraina rahastus on kaks eri asja,» teatas Balazs Orbán ja lisas: «Aga, kui EL tahab, et Ukraina rahastus tuleks ELi täiendatud eelarvest, saavad need teemad omavahel seotud.»

Euroopa Komisjon teatas samal päeval, et on jõudnud järeldusele, et Ungari õigusriigi olukord on paranenud sellisel määral, et Budapestile võib anda selle teema rikkumiste pärast külmutatud 10,2 miljardit eurot.

Takistusi võib tulla veel

Nagu märkis üks algava tippkohtumise eel Postimehele tausta selgitanud ametnik, valitses enne teisipäeva tükk aega teadmatus, kas Ungari peaministri «ei» on põhimõtteline. Nüüd paistab, et asi võib olla siiski Ungari eurorahas.

Teisalt ilmusid Ungari väljaandes Mandiner ülemkogu eel peaminister Orbáni sõnad, mis tõotasid ikkagi võitlust Ukrainaga kõneluste alustamise vastu: «EL on tegemas kohutavat viga ja nad tuleb peatada. Isegi, kui 26 tahab seda teha ja meie oleme ainsad, kes seisavad vastu.»

Peaminister Kaja Kallas ütles Brüsselisse saabudes ajakirjanikele, et on Ukraina kõneluste avamise teemast Orbániga rääkinud. «Arvan, et peame lootust hoidma, aga mõtlema ka sellele, mida saame teha siis, kui me kokkuleppele ei jõua,» tunnistas ta.

Peter Hefele ELi paremtsentri Euroopa Rahvapartei erakonnaperega seotud Martensi Keskuse mõttekojast kinnitas tippkohtumise eel Postimehele antud intervjuus hinnangut, et tegu on osaga Orbáni kauplemisprotsessist. Aga mitte ainult.

Peame lootust hoidma, aga mõtlema ka sellele, mida saame teha siis, kui me kokkuleppele ei jõua.

Peaminister Kaja Kallas

«Ma just vaatasin küsitlustulemusi: enamik ungarlastest ei taha Ukraina ELi võtmist,» lisas Hefele sinna juurde. «Samas pole see midagi Ungarile iseomast – isegi Lääne-Euroopas on suur vastuseis, vähemalt kiirendatud korras vastuvõtmisele. Vaadake Prantsusmaad, need näitajad [poolehoius Ukraina ELi võtmisele] ei erine väga.»

Hefele sõnul on Ukraina ELi võtmisel teistest märksa suuremad toetajad Saksamaa ning Põhjala ja Balti riigid. «Ilmselgetel põhjustel,» leidis ta. «Mida [Ukrainast] kaugemale minna, seda vähem toetavad nad on.»

Uuring: Ukraina on oodatuim ja Türgi soovimatuim ELi kandidaat

Kaheksast ELi kandidaatmaast toetatakse enim Ukraina ja vähim Türgi ühendusse võtmist, selgub Euroopa Välissuhete Nõukogu sel nädalal avaldatud uuringust.

Tolles küsitluses avaldasid kandidaatide kohta arvamust kuue ELi riigi – Austria, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa ja Taani – inimesed.

Kuue peale kokku toetas Ukraina liikmeksvõttu 37 protsenti küsitletuist ja vastu oli 33 protsenti.

Kõige positiivsemalt olid ukrainlaste liitumise suhtes meelestatud taanlased (poolt 50 ja vastu 22 protsenti) ja poolakad (poolt 47 ja vastu 20 protsenti). Kõige negatiivsemalt olid meelestatud prantslased (poolt 29 ja vastu 35 protsenti) ja austerlased (poolt 28 ja vastu 52 protsenti).

Sealjuures näitas sama uuring, et nii enim Ukraina ELi võtmist pooldav Taani kui seda kõige vähem näha sooviv Austria on kõige skeptilisemad selle majandusliku mõju suhtes. Mõlemad rahvad olid suhteliselt võrdselt veendunud, et see samm halvendab ELi majandusolukorda.

Kõige vähem populaarse kandidaadi Türgi vastuvõttu toetas kuue riigi peale kokku keskmiselt 19 ja vastu oli 51 protsenti vastanuist.

Türgi suhtes olid kõige positiivsemalt meelestatud rumeenlased (poolt 37 ja vastu 20 protsenti) poolakad (poolt 28 ja vastu 26). Vähim ootavad Türgit ELi prantslased (poolt 9, vastu 58) ning austerlased (poolt 12 ja vastu 72 protsenti) ja sakslased (poolt 12 ja vastu 67 protsenti).

Isegi, kui ülejäänud ELi liidritel peaks tippkohtumisel õnnestuma Orbánilt kõneluste alustamiseks jah-sõna välja meelitada, pole see ei Ungari liidri ega ükskõik millise teise huvilise jaoks sugugi viimane võimalus Kiievile euroteel kaikaid kodarasse loopida. Juba järgmine variant terendab enne märtsikuist ülemkogu – siis peaksid liikmesriigid andma nõusoleku Ukraina liitumiskõneluste raamistiku kinnitamiseks.

Sealt edasi saab omakorda venitada iga järgmise liitumiskõneluste peatüki avamisega. 33 korda, sest nii palju on neid peatükke. Näiteks 2005. aastast liitumiskõnelusi pidava Türgi puhul on eri liikmesmaade vastuseisu tõttu avatud vaid 16 peatükki.

Vajadused palju suuremad

Vastuseks küsimusele, kuidas sellises seisus hallata sõdivate ukrainlaste ootusi, tunnistas Hefele: «See on tõenäoliselt suurim proovikivi. Me kõik teame, miks neid lubadusi antakse – võitluse toetamiseks.»

«Teisalt, kui pisut ringi vaadata ja kuulata, siis kõik loetlevad tervet rida takistusi ja ütlevad, et see [Ukraina liitumine] saab olema raske,» jätkas Hefele. «Me kõik teame, milline on kohapealne olukord ja kui palju reforme tuleb teha. Et korruptsioon on edasi suur katsumus, ülesehitustöö. Selle tohutult suure riigi ja turu integreerimine Euroopa ühisturule.»

Enamik ungarlastest ei taha Ukraina ELi võtmist. Samas pole see midagi Ungarile iseomast – isegi Lääne-Euroopas on suur vastuseis.

Martensi Keskuse poliitikajuht Peter Hefele

«Me peame arutama ka põllumajandusküsimust, mis on jätkuvalt suur teema Euroopale – lihtsat [Ukraina] liitmist ei saa teha, muidu lastakse ühine põllumajanduspoliitika õhku,» sõnas Hefele.

«Sama kehtib teiste valdkondade kohta, see tähendab tohutut fondide ümberkujundamist ja enam-vähem kõigist teistest riikidest saaksid netomaksjad. Summa, mida on vaja Ukraina ülesehitustööks ja regionaalarenguks, ületab kõvasti seda, mida praegune süsteem suudab seedida,» rääkis Hefele.

12. sanktsiooniring keelab Vene teemandid

Teemantide kontrollimine Venemaal Miri kaevanduses. Foto: Aleksandr Nemenov/afp/scanpix

Juba teisipäeva õhtul leppisid ELi liikmesmaade suursaadikud omavahel sisuliselt kokku 12. Venemaale määratud sanktsioonide paketis.

Enne veel, kui selle sisu ELi ametlikes teadetes avaldatakse, peab tulema lõplik jah-sõna Austrialt. Just too riik palus liitlastelt korraks veel analüüsimise aega.

Seekordne pakett lisab ühenduse sanktsiooninimekirja umbes 150 isikut, asutust ja ettevõtet, kes on seotud Ukraina ja ukrainlaste vastaste agressioonitegudega. Glamuurseima osana keelatakse tuleva aasta algusest teemantide import Venemaalt.

Idanaaber on maailma suurim teemantide eksportija. 2021. aastal kaevandas nende riigiettevõte peaaegu kolmandiku maailma teemantidest.

Teemantide keelamises on EL olnud see, kes jalgu lohistas. USA ja Ühendkuningriik panid need kalliskivid sanktsioonide alla juba tänavu kevadel. Kui nüüd ka Brüsselist rohelist tuld näidatakse, kuulutatakse lähipäevil ilmselt välja Vene teemantide impordikeeld kogu G7 nimel.

ELis oli põhiline pidurdaja Belgia, peljates, et maailma põhiliste teemandikaubitsejate hulka kuuluv Antwerpeni linn kaotab turuosa Dubaile ja Indiale.

Ajalehega The New York Times rääkinud USA teemandituruekspert Paul Zimnisky juhtis nende tähelepanu asjaolule, et tegelikult on ka ameeriklaste teemandisanktsioonid üsna auklikud.

«Arvestades, et 90 protsenti teemantidest lõigatakse ja lihvitakse Indias ning neid võib seetõttu liigitada India kalliskivideks, pole praegused piirangud nii ranged, kui arvata võiks,» märkis ta.

Ka ELi jaoks on sanktsioonidest kõrvale hiilimine suur probleem. Sanktsiooninimekirju koostades püüavad riigid välja saada oma ettevõtteid puudutavaid valdkondi, nagu eelmainitud Antwerpeni teemandid. Samamoodi kiputakse ka piiranguid jõustades lõikama endale kasulikke nurki.

Ühenduse piiririikidele, nende seas Eestile, lisavad sanktsioonid halduskoormust. Need on Eesti tolliametnikud, kes peavad lappama keelunimekirju välistamaks, et mujalt Euroopast jõuab üle meie piiri Venemaale keelatud kraami.

ELi kandidaatmaad
 

Läbirääkimisi juba alustanud: Albaania (2022. aastast, avatud liitumiskõneluste peatükke: 0/33); Montenegro (alates 2012, avatud liitumiskõneluste peatükke: 33/33, neist kolme kõnelused on lõpule viidud); Põhja-Makedoonia (alates 2022, avatud liitumiskõneluste peatükke: 0/33); Serbia (alates 2014, avatud liitumiskõneluste peatükke 22/34*, kahe kõnelused on lõpule viidud); Türgi (alates 2005, avatud liitumiskõneluste peatükke 16/33, neist ühe kõnelused on lõpule viidud).

Läbirääkimisi veel mitte alustanud kandidaatmaad: Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova ja Ukraina, kõik alates 2022. aastast.

Lisaks neile on EL potentsiaalsete kandidaatriikidena ära märkinud Gruusia ja Kosovo.

*Serbial on võrreldes teistega üks peatükk rohkem, see puudutab suhete parandamist Kosovoga.