REPORTAAŽ STRASBOURGIST ⟩ Kuidas ma hambuni relvastatud jõuluturul pühadetunnet otsimas käisin

Strasbourgi südalinna tänavatel patrullivad sõjaväepolitseinikud. Foto: Robin Jerstad / Zuma / Scanpix

Automaadid käes, kindlal sammul Strasbourgi tänavatel korda hoidvad politseinikud võivad esialgu jõulurahu otsima tulnud turistil seest õõnsaks võtta, kuid olukorraga harjudes võib Euroopa jõulupealinnas tunda end turvalisemalt kui kusagil mujal.

Strasbourgiga on juba kord nii, et tegemist on justkui kahe erineva linnaga: on euro-Strasbourg uhkete büroohiiglastena kõrguvate euroinstitutsioonidega, mille tähtsates koridorides plagisevad kontsad ning huugab kurikuulus bürokraatiamasin, kuid on ka ajalooline linnasüda, mille tänavad ja kirikud saavad enne jõule kuuks ajaks pühaderüüsse ning kuhu tullakse üle maailma paljutahetud maagilist-müstilist jõulutunnet otsima. Enne eurokoridoridesse sukeldumist otsustasin käia kuulsal jõuluturul just seda viimast tegemas.

«Üksinda kodus» Kevini kombel väike seljakott seljas, uudishimulik pilk silmis, tõttasin Frankfurt-Strasbourgi neljatunnilisest bussisõidust pisut räsituna südalinna poole jõuluturule. Ilma igasuguse eelneva eeltööta ning hiljuti Tallinnas jõuluturul käinuna arvasin, et ju Strasbourg pakub mulle küllaltki sarnast elamust – linna keskväljakul mõned putkad täis hirmkallist sööki ja kohalike käsitööentusiastide (loodetavasti enda tehtud) loomingut. Käin kähku läbi ja vaatan ehk jääb midagi silma – ju on pärast aega mõnesse muuseumissegi sisse põigata.