Petlemm ja Naatsaret – kohad, mis jõulude ajal meeles ja laulus

Kristlane palvetamas Neitsi Maarja ja Jeesuslapse ikooni ees Petlemma sünnikirikus Läänekaldal jõuluõhtul 24. detsembril 2023. Foto: HAZEM BADER / AFP / Scanpix

Kristlikus maailmas tähendavad need kaks Iisraelis asuvat linna väga palju, sest just sealt saab alguse Jeesuse lugu ja meie ajaarvamine.

Seda, et jumalapoeg sündis Petlemmas ja kasvas suureks Naatsaretis, teavad ka need, kes end usklikuks ei pea. Toona olid need hilisemal ajal kogu maailmas kuulsaks saanud linnad aga üsna väikesed külad, mille nimesidki Rooma-aegsetest ürikutest raske leida. Kuigi vahepeal on sealne eluolu muidugi muutunud, on paljugi säilinud ka 2000 aasta tagusest ajast, mil Uue Testamendi järgi toimusid Iisraeli mägises idaosas imelised sündmused. Seda kanti, mille keskel asub piirkonna suurim linn Jeruusalemm ning sellest põhja ja lõuna pool suurem osa pühakirjast tuntud paiku, on hakatud nimetama pühaks maaks.

Iisraeli riik on lõppematuna näivas sõjas palestiinlastega, kellele ei anna rahu ei juudiriigi olemasolu ega ka nende enda selgusetu poliitiline olukord. Teoloog Arne Hiob, kes on aastaid juhtinud Eestist püha maaga tutvuma sõitjate rühmi, ütles Postimehele, et juba siis, kui ta haritud vaimulikuna esimest korda sinna jõudis, jättis see maa talle väga sügava mulje. Tema raamatut «Püha maa, juudid ja Jeesus» on ilmunud juba mitu trükki ning sealt on võetud ka järgnevad lühikokkuvõtted Petlemma ja Naatsareti tähendusest Jeesuse loos.