MAAILM TASKUS. EUROOPA ERI Tunne Kelam: europarlamendis oleks nagu pääsenud väikesest tiigist ookeani ujuma

Copy
Euroopa Liidu ja liikmesriikide lipud Strasbourgis Euroopa Parlamendi hoone ees.
Euroopa Liidu ja liikmesriikide lipud Strasbourgis Euroopa Parlamendi hoone ees. Foto: Patrick Seeger/Epa/Scanpix

Aastatel 2004-2019 Euroopa Parlamendi saadikuna teeninud Tunne Kelam märgib saates «Maailm taskus», et selle aja jooksul kajastusid ka parlamendis Euroopas toimunud jõujoonte muutused, nagu suuparteide rolli vähenemine ja äärmuste tugevnemine.

Eesti esimeses europarlamendi koosseisus alustanud Kelam leiab, et Eesti positsioon oli kohe alustades hea, sest välja olid kujunenud mõned olulised isiklikud suhted, samuti oli Euroopa Parlament olnud Eesti liitumisel toetav.

Kelami enda esimene visiit Strasbourgi toimus juba 1990. aastal Euroopa Rahvapartei kutsel. «Tookord seisime seal hoone ees ja mõtlesime, nähes neid lippe seal lehvimas, et kas oleks mõeldav, et Eesti lipp kunagi nende hulgas oleks,» meenutab Kelam.

«Aga see mulje, kui sa tõeliselt oled liige ja lähed sinna, see on midagi muud. Sest võrreldes Toompeaga oli see nagu mingist väikesest tiigist minna ookeani ujuma – suured lained, hoovused. Küsimus polnud selles, et kuidas mitte uppuda, vaid kuidas ennast orienteerida, kuidas suuta hoovustel vahet teha, kuidas mitte peavooluga tingimata kaasa minna, mitte olla ainult jah-mees, vaid kehtestada oma positsioon» märgib ta.

«See oligi esimesed viis aastat põhiküsimus – kuidas ennast kehtestada, kuidas usaldust võita,» lausub Kelam.

Teiste asjade hulgas tuleb saates juttu järgmistel teemadel:

-Kuidas jõudis küüditamisohvrite mälestustahvel Euroopa Parlamendi hoonesse?

-Mida oli vaja teha, et jõuda Nõukogude totalitarismi võrdsustamiseni natsismiga?

-Milline oli europarlamendi reaktsioon Pronksiöö ja 2014. aasta Ukraina sõja sündmustele?

-Kuidas mõjutas populistlike jõudude tõus Euroopa Parlamendi tööd?

Tagasi üles