:format(webp)/nginx/o/2023/12/28/15802000t1h57c9.jpg)
Euroopa Parlamendis seitse aastat teeninud Ivari Padari laual olid teiste seas kaks teemat, mis on aktuaalsed tänagi – põllumajandus ja Ukraina. Sellest, milliseid väljakutseid kujutab endast rohepööre ja kuidas kulgeb Ukraina teekond Euroopa Liidu poole, rääkis Padar saates «Maailm taskus».
Padar valiti Euroopa Parlamenti 2004. aastal, kuid toona loobus ta mandaadist ja alustas europarlamendis tööd hoopis 2009. aastal uuesti valituks osutudes. Pärast esimeste Eesti saadikute viieaastast tööd oli tee juba valla ning Eesti esindajad olid ennast ja riiki tõestanud.
2017. aastal läks Padar kaheksa aastaks Euroopa Parlamenti tagasi, võttes ametikoha üle Marju Lauristinilt. Padar ei leia, et Euroopa Parlamendi õhkkond tema seitsme ametisoldud aastaga kuidagi väga muutunud oleks, küll aga on mõned teemad, mis olid problemaatilised toona ja on seda praegugi.
Näitena toob Padar põllumajanduse, mis on tegelikult europarlamendi üks olulisemaid teemasid. «See läheb järjest keerulisemaks seetõttu, et kõik, mis puudutab rohepööret ja põllumajanduse kaasaminemist rohepöördega – see on üks suur ja keeruline asi, kus on selge, et põllumehed on nende muudatuste suhtes väga pika hambaga,» märgib Padar.
«Asja teine pool on põllumeeste toimetulek ja toidujulgeolekuga toimetulek,» lisab Padar rohepöörde väljakutsetest rääkides.
Rääkides Ukraina toiduainete lubamisest Euroopa turgudele ja Kesk-Euroopa veokijuhtide blokaadist, märgib Padar, et eks Brüssel tahtis parimat – anda Ukrainale võimalus.
«Minu soovitus on vaieldamatult see, et ühelt poolt Ukraina saaks oma kaubavahetust pidada, aga teiselt poolt ka vaadata seda, et nördinud põllumehed ei läheks pankrotti tänu sellele, et näiteks teraviljaturg on ära rikutud. Täiesti selge on, et mingit mõistlikku kompromissi on vaja,» arvas Padar.
Europarlamendi saadikuna oli Padar Ukraina delegatsiooni esimees ning Kiievi väljakutseid Euroopa Liidu teel kommenteerib ta järgmiselt: «Mul on täna raske öelda, kui palju on praegu korruptsiooniga saadud ühele poole, aga vähemalt tollal oli ilmselgelt esimene näpuviibutus kogu Ukrainale see, et te peate oma korruptsiooni ja õiguskaitsesüsteemi saama korda.»
Padar märkis ka, et eestlaste ja ukrainlaste teekond Euroopa Liitu on ajaloo tõttu mõneti erinev: «Ukraina suur mure on see, et kui meil on olemas oma iseseisvuskogemus kahe ilmasõja vahel, siis ukrainlastel seda kogemust ei ole. Selle tõttu on neil olnud oma raja seadmine keerulisem.»
/nginx/o/2016/04/20/5284199t1ha38b.jpg)