KOMMENTAAR ⟩ Moskva kirik on igati rahul riikliku instrumendi rolliga

Venemaa president Vladimir Putin (vasakult), Pihkvast mullu Krimmi ametisse saadetud metropoliit Tihhon ja Vene õigeusu kiriku pea, patriarh Kirill 2021. aastal Moskvas Tretjakovi galeriis Aleksander Nevskile pühendatud näitusel. Foto: Aleksandr Štšerbak/Sputnik/AP/Scanpix

Vene õigeusu kirik on rahul. Riik on sõjas, inimesed surevad, aga patriarh tunneb end hästi, kuna pikaajaline eesmärk on saavutatud – kirik ja riik on sisuliselt ühte sulanud.

Komistasin eelmise aasta lõpus ilmunud teksti otsa, mis asetas ühe väga pikaajalise trendi minu jaoks paika. Umbes Vladimir Putini riigi etteotsa kerkimise aegu sirutas Vene õigeusu kirik võimule käe, tehes ettepaneku, et «hakkame koos valitsema». Õigeusu kirik üritas järjest aktiivsemalt näidata ennast Venemaa välispoliitika jaoks hädavajaliku instrumendina, ajades n-ö pehme mõjuagendina riiklikku agendat.

Eelmise aasta lõpus leidis aset üks episood, mis ilmselt jäi enamiku inimeste jaoks radaripildilt välja. Nimelt tõsteti senine Pihkva regiooni kirikupea metropoliit Tihhon ümber Krimmi.

Tundub esmapilgul täiesti ebaoluline detail, kas pole? Vene tegelikkuses aga tekitas see paksu arusaamatust ja pahameelt. Nimelt oli Tihhonil president Vladimit Putini vaimse isa staatus ning seeläbi oli ta Pihkva oblastisse ja Petseri linna/kloostrisse toonud määratu hunniku riiklikku raha – viimatise teate järgi oli seda 40 miljardi rubla ehk peaaegu 400 miljoni euro kanti, aga kõige üleslugemine viiks loo põhifookuse liiga kaugele ära.