:format(webp)/nginx/o/2020/10/18/13420231t1h925c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/08/15819434t1h8fbf.jpg)
Sheikh Hasina saab Bangladeshi peaministrina viienda ametiaja, olles majanduslikult riiki kõvasti edasi viinud, kuid parlament jäi seekord sootuks opositsioonita ning ühiskond on väga lõhki.
Umbes 170 miljoni elanikuga Bangladeshi üldvalimisi saatsid pühapäeval kummalised sõnumid.
Hakatuseks ütles Bangladeshi 76-aastane raudne leedi peaminister Sheikh Hasina hommikul hääletamas käies, et peamine opositsioonierakond Bangladeshi Rahvuspartei (BNP) on terroristlik organisatsioon.
Veel teatati, et politsei kasutas protestiva ja teid tõkestada püüdva opositsiooni vastu tulirelvi ning kadus ligipääs peamise opositsioonimeelse päevalehe veebisaidile.
BNP boikoteeris valimisi, olles eelnevalt nõudnud, et Hasina valitsus peab nende toimumise ajaks tagasi astuma ning andma teed neutraalsele vahevalitsusele. Ainult see suudaks tagada, et valimised on ausad ja vabad, leidis opositsioon. Seda muidugi ei juhtunud ja häälte kokkulugemisel oli Hasina võit mäekõrgune.
Sedamööda, kuidas on kosunud vaesuses vaevelnud Bangladeshi majandus, on vähenenud vabadused.
Tema juhitud Awami Liiga saab parlamendis 223 kohta ehk kolmveerandi kogu 300-liikmelisest koosseisust. Hasina on riigis võimul juba alates 2009. aasta 6. jaanuarist ja nüüd saab ta viienda järjestikuse ametiaja. Samuti oli Hasina peaminister 1996–2001.
Sedamööda, kuidas on kosunud vaesuses vaevelnud Bangladeshi majandus, on vähenenud vabadused ning inimõigused on surve all. Hasina riigijuhtimist peetakse üldiselt autoritaarseks. Ta kuulub selliste vana kooli poliitikute hulka, kes teab ise, mis on riigile arenguks hea, häbenemata kasutada reformide elluviimiseks karmi kätt ja mahasurumist. Majanduskasv on Hasina juhtimisel püsinud aga pidevalt üle kuue protsendi aastas.
Kui opositsioon nõudis läinud aasta lõpus Hasina tagasiastumist, vahistati tuhandeid opositsioonitegelasi. BNP juhttegelasi vahistati veel ka vahetult enne valimisi nn rongisüütamisjuhtumite puhul. Ohvritega rongipõlengud leidsid aset valimiseelsel nädalal ning enne seda detsembris. Mõlemal juhul näitas valitsus näpuga BNP peale. BNP omakorda kutsus inimesi üles streikima ning valimisi boikoteerima.
Muuseas on ka BNP eesotsas naine, 78-aastane Khaleda Zia, kes on samuti mitmekordne ekspeaminister. Et saada aru selle maailmaosa poliitika dünastilisest tagapõhjast, tuleb märkida, et Khaleda Zia abikaasa oli 1981. aastal mõrvatud Ziaur Rahman, kes alates 1977. aastast kuni surmani oli Bangladeshi president. Nende poeg Tarique Rahman, kes praegu elab paguluses Suurbritannias, on aga BNP tegevjuht.
/nginx/o/2024/01/08/15819532t1hc437.jpg)
Sheikh Hasina pärineb sarnasest poliitdünastiast. Tema isa Sheikh Mujibur Rahman oli 1971–72 Bangladeshi esimene president ja seejärel kuni mõrvamiseni 1975. aastal peaminister. 15. augustil 1975 tapsid sõjaväelased ta oma kodus koos naise, kolme poja, kahe minia ja veel hulga sugulastega. Hiljem isa mantlipärijaks tõusnud Sheikh Hasina oli 1975. aasta verise riigipöörde ajal välismaal ning jäi ellu.
Oma võimuaastail on Hasina tegelenud isa mälestuse jäädvustamisega kogu rahva isana ehk kõigi bengalite sõbrana (Bangabandhu). Hasina on ka rääkinud, millist mõju enamuse perekonna tapmine talle 27-aastasena avaldas ning kuidas ta end lastega Indias varjas, et isa mõrtsukate käsi temani ei ulatuks. Ilmselt on ta veendunud, et teisiti kui raudse käega pole valitseda võimalik.
Hasina ja ta põlisvastase Khaleda Zia teed on korra ajaloos ka ühtinud, kui koos kukutati sõjaväediktaator Ershad.
Muuseas on Hasina suutnud ellu kutsuda rahvusvahelise tribunali 1971. aasta Bangladeshi genotsiidi uurimiseks. Siis tappis, vägistas ja küüditas Bangladeshi iseseisvusmist vastustav Pakistani armee sadu tuhandeid inimesi.
Rahvusvahelist heakskiitu pälvis Hasina selle eest, kui avas 2017. aastal uksed rohingja põgenikele, kes pagesid naaberriigis Myanmaris nende vastu algatatud sõjaväelise terrori eest.
Hasina ja ta põlisvastase Khaleda Zia teed on korra ajaloos ka ühtinud, kui nad 1990. aastal seljad kokku panid, et kukutada sõjaväediktaator Hussain Muhammad Ershad. Praeguseks on aga Ershadi perekonnaga seotud Rahvuslik Partei (Jatiya) taandunud Hasina juhitud Awami Liiga pisiliitlaseks, kes viimastel andmetel saab uues parlamendis kaheksa kohta.
Ehkki vägivald ja radikaalsed poliitilised meetmed on saatnud Bangladeshi alates iseseisvumisest enam kui pool sajandit tagasi, näevad vaatlejad nüüd suuremat ohtu kui varem Hasina valitsusajal. Ühiskond on sügavalt lõhki ning opositsioon parlamendis puudub.