Ukraina tahab kaitsetööstuse tehnoloogilisi lahendusi Eestilt õppida

Taavi Veskimägi ja Serhii Bojev. Foto: Tairo Lutter

Ukraina strateegilise tööstuse aseminister Serhii Bojev allkirjastas koos kaitse- ja kosmosetööstuse liidu juhi Taavi Veskimäega täna Stenbocki majas koostööleppe. Mida see aga tähendas?

Teid on väga hea siin näha, Serhii Bojev. See paberimajandus siin näib formaalne ja pidulik, aga enamik tahaks teada: mille te täpsemalt täna allkirjastasite?

Esiteks tahan öelda, et mul on au olla Eestis ja kogu meie Ukraina riik on väga tänulik kogu Eesti rahvale ja Eesti valitsusele abi eest Ukrainale sel keerulisel ajal, mil me võitleme selle provotseerimata alanud brutaalse agressiooni vastu.

See on väga oluline osa – ja me ei suuda piisavalt rõhutada, kui oluline on teie abi meile.

Millele me täna alla kirjutasime, on vastastikuse mõistmise memorandum Eesti kaitsetööstuse ettevõtete assotsiatsiooni ja Ukraina strateegiliste tööstuste ministeeriumi vahel.

Meie ministeerium, kuigi seda nimetatakse strateegilise tööstuse ministeeriumiks, on oma töös keskendunud vaid Ukraina kaitsevõime tugevdamisele. Miski ei ole strateegilisem sõja ajal kui kaitsetööstus. Ja sel ajal, kui me kasvatame oma võimekust kaitsetehnika tootmisel, on riikide toetus, kel on selles vallas kogemusi ja edukust, väga oluline.

Me tunneme Eesti kaitsetööstuse võimekust – see on väga arenenud, väga tehnoloogiline. Ja me soovime, et meie Ukraina firmad teeksid koostööd Eesti juhtivate kaitsetööstuse tehnoloogiafirmadega, et arendada Ukraina sektorit, aga kahtlemata panustab see ka Eesti kaitsetööstuse arengusse.

Kaitsevaldkonnast rääkides – kui palju suudab Ukraina end ise kaitsta? Kui palju te ise toodate? Võrreldes loodetava välisabiga.

Mida saan öelda, on, et vaatamata kolmele sõja-aastale oleme suutnud oma kaitsetööstuse tootlikkust oluliselt kasvatada. Ma kasvatasime oma toodangut mullu kolm korda, võrreldes 2022. aastaga. Ja kavatseme seda sel aastal suurendada veel kuus korda. See puudutab paljusid relvakategooriaid.

Edusamme on ka soomukite ja tankivastaste süsteemide tootmisel. Kuid teistes valdkondades peame kas oma tootlikkust suurendama või tegema tehnoloogilisi edusamme – seal näeme just kõige suuremat potentsiaali koostöös Eestiga. See puudutab autonoomseid süsteeme, nagu UAVsid (mehitamata õhusõidukid – toim), kaevikute tehnikat, demineerimistehnikat, küberlahendusi, kommunikatsioonilahendusi.

Nii et arvan, et meil on veel palju kasvamis- ja arenguruumi, et saada ja säilitada tehnoloogiline edu, et see sõda võita ja rahu Euroopasse tagasi tuua.