/nginx/o/2022/09/30/14867686t1h8bcb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/19/15839608t1h4fa5.jpg)
Soome valitsus plaanib Venemaa ja Soome vahelist piiri täiendavalt kindlustada, et kaitsta riiki Venemaalt tulvavate ebaseaduslike põgenike surve vastu.
Praegu tarastatakse Soomes 20 protsenti 1340 kilomeetri pikkusest piirist Venemaaga, ent põgenike hiljutised liikumisteed näitavad, kuidas sellest ei piisa.
70 protsenti Soome ja Venemaa vahelist piiri katab okas- või segamets ja ülejäänud 10 protsenti järved, meri või jõed, kuid varjupaigataotlejaid ei näi pidurdavat ei külm talv ega metsik loodus.
Pärast Soome liitumist NATOga tõusis ohutase piiril. 200 kilomeetrise kaasaegse piiri kavatses riik üles ehitada vaid peamiste piiriületuspunktide ümbrusesse, nüüd asutakse ajutiste piiritõketega kaitsma ka hajaasustatud alasid, vahendas Yle.
Ajutised kaitserajatised
Soome piirivalve jääb paani kommenteerides turvalisuse kaalutlustel aga kidakeelseks.
«Piirivalve ei avalda uute tõkete täpset asukohta ega nende struktuuri,» ütles piirivalve keskstaabi ülem Kimmo Ahvonen.
Siiani Soome piirile paigutatud ajutiste tõkete puhul kasutatakse okastraati, teedele on lisatud täiendavalt tõkkepuid. Piiriäärne ala on kaetud erinevat tüüpi kaameratega ja kasutatakse ka radarisüsteeme, viitas Yle. Lisaks töötab Soome piirivalves umbes 200 väljaõppinud koera.
Ajutistes tõketes nähakse piirivalve poolelt siiski ainult ühte võimalust takistada ebaseaduslikku piiriületamist.
«Piiri valvamine on terve meetmete pakett. See hõlmab patrullimist, tehnilist kontrolli ja kasutatakse lennukeid, aga ka erinevaid tõkkekonstruktsioone,» selgitas Ylele Põhja-Karjala piirivalve asejuht Samuli Murtonen.
Ajutised tõkked peaksid füüsiliselt peatama metsades ja soodes hulkuvaid põgenikke ning andma signaali, et Soome piiriületust ei ole mõistlik üldse ette võtta, selgitas Soomes asuva hübriidohtude vastu võitlemise tippkeskuse üks juhtidest Jukka Savolainen.
«See peaks tõepoolest olema mingi füüsiline takistus, millest ei saa läbi jalutada,» märgib Savolainen, lisades, et Soome idapiir on mingis mõttes isegi haavatavam kui Vahemeri. «Piirile toodud ebaseaduslik migrant peab ületama vaid kümnemeetrise piirivahe ja siis on ta Soome territooriumil.»
Vene luureagendid
200 kilomeetrit pikk ja ligi 140 miljonit maksev tara peaks valmima Soomes 2026. aastaks. Kuigi piirivalve ajutiste piiritarade püstitamise kohta infot ei reeda, on Yle märganud mõnda lahendust vähemalt Põhja-Karjalas.
Soome üldsuseni jõudis möödunud nädalal ebaseaduslikult riiki saabunud info kurdi põgenikelt, et Venemaalt on Soome teel mitmed tuhanded varjupaigataotlejad.
Kasvava rändevoo tõttu sulges Soome piiri Venemaaga täielikult juba eelmise aasta novembri lõpus. Kui kaks piiripunkti detsembri keskel avati, saabus Venemaalt kohe paarsada migranti, mistõttu pandi piir uuesti kinni.
Valitsus otsustas jätta idapiir suletuks vähemalt kuni 11. veebruarini, mil lõpeb Soome presidendivalimiste teine voor.
Soome kaitsepolitsei (Supo) hoiatas hiljuti, et Venemaa võib üritada värvata Soome idapiiri ületavaid asüülitaotlejaid ka oma agentideks.