
Birma opositsioon teatas, et nende liider Aung San Suu Kyi võitis täna toimunud järelvalimistel esimest korda parlamendikoha.
Birma opositsioon teatas, et nende liider Aung San Suu Kyi võitis täna toimunud järelvalimistel esimest korda parlamendikoha.
Nobeli rahupreemia laureaat kogus Kawhmu valimisringkonnas hinnanguliselt 82 protsenti häältest, teatas Rahvusliku Demokraatialiiga (NLD) juhtiv liige Tin Oo mitteametlikele valimistulemustele viidates.
Yangonis kogunes NLD peakorteri juurde sadu rõõmustavaid inimesi.
Partei väitis, et on võitnud valimisele läinud 45 kohast kümme, mis ei ohusta sõjaväe tuge omava valitsuspartei enamust.
«Me oleme õnnelikud ja ootame ülejäänud tulemusi,» ütles NLD liige Mwint Mwint Win.
Vaatlejate hinnangul tahab uus vormiliselt tsiviilisikutest koosnev valitsus Suu Kyi parlamenti valimist, sest see lisaks hiljutistele reformidele usutavust ja aitaks leevendada Lääne sanktsioone.
Esmakordselt poliitilisele ametikohale kandideerinud 66-aastane Suu Kyi on suurema osa viimasest 22 aastast vangistuses veetnud.
Osa inimesi kurtis, et tema nimi puudus valimisnimekirjast, kuigi esialgu ei ole selge, kui ulatuslik probleem see oli.
Samuti väideti, et valimissedelitele on vaha pandud, et NDL-le antud hääled saaks hiljem maha pühkida ja tühistada.
Enne valimisi väitis NLD, et kandidaate on ähvardatud ja esines ka teisi rikkumisi.
Suu Kyi ütles reedel, et valimisi ei saa pidada «tõeliselt vabadeks ja õiglasteks», kuid ei kutsunud ka otsesõnu valimisi boikoteerima.
NLD võitis 1990. aastal ülekaalukalt valimised, kuid riiki toona valitsenud sõjaväehunta ei tunnistanud valimistulemusi.
Mullu märtsis loovutas armee ligi pool sajandit kestnud valitsusaega võimu uuele valitsusele, mis koosneb peamiselt erukindralitest. Thein Seini valitsus on üllatanud kriitikuid mitmete reformidega ja poliitvangide vabastamisega. Kuid Lääs nõuab endiselt etniliste konfliktide lõpetamist, kõigi poliitvangide vabastamist ja inimõiguste kaitsmist.
Täna läksid valimisele valitsusse asunud saadikute kohad. Erinevalt 2010. aasta valimistest lubas valitsus riiki välisvaatlejaid ja ajakirjanikke. Valimisõigus on enam kui kuuel miljonil inimesel.