MAAILM TASKUS. EUROOPA ERI ⟩ Oviir: enne Krimmi annekteerimist elas Euroopa teatud naiivsuses

Ukraina lipud Euroopa Parlamendi hoone ees Brüsselis 28. veebruaril aastal 2022. Foto: STEPHANIE LECOCQ / EPA / Scanpix

Kui endisi Nõukogude Liidu riike vaevasid korruptsiooni ja õigusriigi probleemid, oli Lääne-Euroopa enne 2014. aastat liiga naiivne Venemaalt lähtuva ohu suhtes, rääkis endine Euroopa Parlamendi saadik Siiri Oviir saates «Maailm taskus».

Oviir oli 2009. aastast ELi-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni delegatsiooni asejuht, esimesel ametiajal kuulus aga Armeenia-Aserbaidžaani-Gruusia delegatsiooni. Kõigi riikide puhul toob ta välja, et alguses oli kõige suurem väljakutse neis riikides õigusriigi põhimõtete rakendamine.

«Sakslasele, inglasele ja prantslasele oli võimatu selgeks teha, et nädala ajaga olukorda ei muuda. See on 80 aastat sisse istutatud. Elanikkond on harjunud ja elanikkonna seast tulevad ju poliitikud,» märkis Oviir, viidates Ukraina parlamendile tehtud soovitustele, mille heakskiitmine tundus esialgu võimatu.

Oviir ütles, et kohtus kõigi Ukraina presidentidega Juštšenkost alates ja kõigil neil oli erinev suhtumine riigijuhtimisse.

«[Janukovõtši] orientatsioon oli ikkagi Venemaa poole, ta oli sellest läbi imbunud. Ta ei püüdnudki mingit teist juttu rääkida, ta ei saanud arugi, et teistmoodi on üldse võimalik,» ütles Oviir.

Kuigi Porošenko oli Oviiri sõnul suunaga lääne poole, olid ka temal oma eripärad: «Näiteks prokurörid vahetas ta peaaegu kõik välja, kes olid korruptsioonikahtlustustega seotud. Aga peaprokuröriks pani oma poja ristiisa.»

Porošenko kostis kriitika peale, et usaldab uut peaprokuröri, millele Oviir vastas: «Teie usaldate küll, aga kuidas ühiskond seda võtab?» Hiljem vahetas Porošenko ka tema välja.

Oviiri teise ametiaja lõppu jäi ka Krimmi annekteerimine ja agressioon Donbassis. «Euroopa oli siis veel teatud naiivsuses, ta ei arvanud, et see juhtub,» lausus Oviir. «Kuigi oli ju olnud juba Gruusia aastal 2008.»

Ühe kahetsusena toobki Oviir välja, et Ida-Euroopa riikidel ei õnnestunud veenda Lääne-Euroopat Vene gaasisõltuvuse ja Nord Streami torujuhtmega seotud ohtudes.

«Mul oli võimalus esitada küsimus Angela Merkelile, rõhudes sellele, mida see kaasa võib tuua, kui terve Euroopa võib jääda täies mahus sõltuvusse,» ütles Oviir. «Merkel ei kasutanud ära vastamiseks ette nähtud aega, vaid ütles: «See ei ole poliitiline projekt, mina olen vale inimene, kelle käest seda küsida. See on äriprojekt.»»

«Aga ega ta oma arvamust ei muutnud ja nüüd on see olukord käes. Ja muidugi arusaamatu oli, et kuigi ta oli ju üles kasvanud Ida-Saksamaal, oli tal niisugune naiivne usk (Venemaa) sõnadesse,» lisas Oviir.

Saates tuleb veel juttu järgmistel teemadel:

• Kuidas läks esimestel Eesti eurosaadikutel sisseelamine Brüsseli koridorides.
• Miks on keeruline saavutada Euroopa-ülest digiretseptide süsteemi.
• Kuidas mõjutab sooline palgalõhe riigi majandust ja kui palju on olukord selles vallas paranenud.