/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/02/15865166t1h002f.jpg)
Lisaks Prantsusmaa tänavaid juba enam kui nädal aega hõivavatele põlluharijatele tulid meelt avaldama ka õpetajad, kes nõuavad paremat palka, mõistlikumaid töötingimustele ja värske haridusministri Amélie Oudéa-Castéra tagasi astumist.
Kui haridusministeeriumi väitel streikis neljapäeval pisut enam kui viiendik Prantsusmaa õpetajatest, siis suuremate ametiühingute teatel osales tööseisakus 47 protsenti põhi- ja keskkooliõpetajatest ja 40 protsenti algkooliõpetajatest.
Algkooliõpetajate ametiühing FSU-SNUipp teatas streigipäeval, et tegemist on hoiatusega valitsusele tulenevalt haridustöötajate «igapäevaelust, nende kannatustest tööl ja tunnustuse puudumisest, eriti mis puutub nende palka». Esindusorganisatsiooni väitel on olukorda vaid pingestanud see, et ametisse on pandud «osaajaga töötav ministe, kes on kaotanud usaldusväärsuse», vahendas AFP.
Haridusminister Oudéa-Castéra lokkavast pahameelest hoolimata tagasiastumisele ei mõtle.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas vähem kui kuu aega tagasi senise haridusministri Gabriel Attali valitsusjuhiks ning varasema spordi- ja olümpiamängude ministri Oudéa-Castéra portfelli lisati nii hariduse kui ka noortega seotud küsimused.
Paljude õpetajate silmis väljendab hariduse taandamine vaid üheks osaks ministritööst puudulikku väärtustamist, kuid lisaks ärritas Oudéa-Castéra haridustöötajaid, kui põhjendas oma laste konservatiivsesse katoliiklikku erakooli panemist neile osaks saanud õpetajate nappusega riigikoolides, mille toimimise eest ta vastutab. Seejuures kirjutas ajaleht Libération, et tegelikult käisid ministri lapsed riiklikus õppeasutuses vaid mõne kuu ja sedagi lasteaiaastmes.
Samuti on Prantsuse meedia toonud päevavalgele, et Pariisi erakool Stanislas, kus ministri lapsed käivad, on kimpus seksismi ja homofoobiaga, aga hiilib ka õpilaste ülikooli aitamiseks mööda ametlikust konkurentsitihedast vastuvõtuprotsessist. Le Monde’i andmeil kõrvaldas Oudéa-Castéra end huvide konflikti tõttu konkreetset kooli puudutavate asjade arutamisest.
:format(webp)/nginx/o/2024/02/02/15865169t1he76d.jpg)
«Ma tunnen end haavatu ja alandatuna ministri poolt, kes ei saa asjadest üldse aru,» ütles AFP-le eile Nice’is meelt avaldanud matemaatikaõpetaja Anne, kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada.
Pariisi äärel asuva Montreuil’ geograafiaõpetaja Benjamin Marol’ sõnul on aga kahetsusväärne, et valitsus arutab koolivormikohustuse kehtestamist ja õpilaste võimekuse alusel klassidesse jaotamist, selmet tegeleda pakilisemate küsimustega.
Reformitüdimust ja liigset koormust kurtis ajalehel Le Figaro ka Prantsusmaa põhjaosast Nord-Pas-de-Calais’st pärit 30 aastaste töökogemusega koolijuht Julien.
«Täna on kohal koolijuhid, see on üsna haruldane. See näitab, kui väsinud ja tüdinud nad on,» lausus mees. «Oleme väsinud talumast teadaannete ja püsiva reformi kontseptsiooni šokki. Väsinud olemast Šveitsi armeenoa rollis alati valvel, žongleerima asendajate leidmiseks. Eelmisel nädalal koristasin kooli parklas lund!»
Seda, et riigikoolid ei saa piisavalt tuge, möönis ka Pariisi protestil väljas olnud ootamatu plakat: «Alsacienne’i kool streigib.» Alsacienne’i kool on mainekas eraõppeasutus, kus käis peaminister Attal.
Riigikooli kolleegidega väljendas streigil solidaarsust Alsacienne’i matemaatikaõpetaja Éric. «Peame andma riigikoolidele samad vahendid, mida anname Alsacienne’ile, kus sai hariduse Gabriel Attal,» lausus ta. «Need vahendid annavad meile võimaluse mitte anda alla raskustes õpilaste puhul.»
/nginx/o/2024/02/02/15865172t1hb149.jpg)
Ametiühinguid paneb ka muretsema veel Attali haridusministriks olles välja käidud plaan jaotada lapsed juba põhikoolis vastavalt nende prantsuse keele ja matemaatika oskustele kolme tasemerühma. Õpetajate esindajad pelgavad, et süsteem rikub lastele võrdsete haridusvõimaluste pakkumise põhimõtet, lukustades nad teatud gruppi, kirjutas ajaleht Les Echos. Puuetega laste vanemad on aga väljendanud muret, et nende järeltulijad määratakse automaatselt kõige nõrgemasse gruppi.
Hardiustöötajate ühingu SNPDEN peasekretär Bruno Bobkiewicz ütles Franceinfole, et tasemegruppide moodustamiseks pole piisavalt raha. «Mõned koolid pole saanud raha täiendavateks tundideks ja on seega raskustes,» selgitas ta.
Samuti õpetajaid ühendav SE-Unsa leidis, et rühmade moodustamine võib tekitada hõõrumist koolipersonali ja lapsele määratud tasemegrupis õigustatult pettunud vanemate vahel.
Haridusminister Oudéa-Castéra lokkavast pahameelest hoolimata tagasiastumisele ei mõtle. «Ma kuulen neid nõudmisi, ma austan neid. /…/ Ma tean, mis ma olen riigikoolidele võlgu, ma tean, mis ambitsioonid mul on nende jaoks,» lausus ta telekanalile TF1. Küll möönis minister, et ilmselgelt pole tema ametiaeg alanud häst.