/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/04/02/1038334t1h1537.jpg)
Leedu kavatseb kolme aasta vältel eraldada romade ühiskonda lõimimiseks ligi 5,44 miljonit litti (1,6 miljonit eurot).
Leedu eraldab romade lõimimiseks üle viie miljoni liti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastava lõimimiskava aastateks 2012 kuni 2014 kinnitas kultuuriminister Arūnas Gelūnas, raha suunatakse haridusse ning romade kultuuri arendamisse.
Kava näib ette loengute korraldamist naistele-neidudele sanitaar- ja hügieenireeglitest, lastelaagrite korraldamist, mille eesmärgiks on romade kultuuri säilitamine, haridusprogramme, samuti kahe õpetajaabi ameti sisseseadmist, kes spetsialiseeruksid tööle romadest lastega.
Täiskasvanud romadele on kavas jagada infot Leedu kodakondsuse saamise võimalustest, dokumentide taotlemisest, samuti korraldada arvuti- ja leedu keele kursusi.
Samuti on üldhariduskoolide programmi lisada materjalid romade ajaloost ja etnokultuurist.
Riigiteenistujatele ja teistele sihtrühmadele on kavas korraldada seminare ja diskussioone diskrimineerimise vältimise ja võrdsete võimaluste küsimustes.
Loodetakse, et kava võimaldab parandada romade sotsiaalset olukorda ning aitab kaasa kultuuride dialoogile.
Kultuuriministeeriumi andmetel on romadest õpilaste arv kasvanud 276-lt aastatel 1996-1997 kuni 571 õpilaseni 2011.–2012. õppeaastal, ent enamik roma lastest omandab vaid alghariduse.
Keskmiselt õpivad romadest lapsed koolis kuus kuni seitse aastat, lõpetades selle ajaga viis klassi. Neljandik õpib vaid algkooliaja, lõpetades üks kuni neli klassi. Paraku ei omanda enamik isegi põhiharidust, mistõttu on nende tööhõive võimalused piiratud.
Sotsioloogiliste uuringute andmetel ei tööta kusagil 56,7 protsenti täiskasvanud romadest. Ülejäänud tegelevad sageli mitteametliku tegevusega – koguvad vanametalli, ennustavad, kauplevad turul. Töölepingu alusel töötab vaid 8,7 protsenti mustlastest, töölepinguta teeb tööd 6,1 protsenti vastanuist.
Enam kui kolme neljandiku vastanute jaoks on peamiseks sissetulekuallikaks sotsiaaltoetused.
Leedu sotsiaaluuringute keskuse etniliste uuringute instituudi andmetel ei soovinud 2011. aastal romadega kõrvuti elada 64,6 protsenti küsitletuist.
Euroopa Komisjon võttis mullu vastu erikommünikee, milles kutsus Leedut välja töötama romade lõimimise kava.