:format(webp)/nginx/o/2024/02/08/15874135t1h79c0.jpg)
Levada keskuse eksperdid tegid Venemaa elanike seas laiaulatusliku uuringu, püüdes välja selgitada, kui palju on viimasel ajal muutunud nende suhtumine Venemaa vallapäästetud sõtta Ukrainas, aga ka Euroopasse üldiselt ja Eestisse sealhulgas.
Enamiku venemaalaste suhtumine Euroopasse on praegu äärmiselt negatiivne, nendivad sotsioloogid uuringu tulemustele tuginedes.
Endine kuvand Euroopast kui tsivilisatsiooni hällist ja nii tehnoloogia kui ka kunsti ja moe tänapäevaste suundumuste allikast on paljude Venemaa elanike jaoks kaotanud oma aktuaalsuse. Euroopa väärtusi, sealhulgas inimõigusi ja vabadusi, demokraatiat ja õiglust ei mainita enamiku küsitletute vastustes.
Selle asemel väidavad need inimesed Venemaa propagandat järgides, et Euroopa on «uppunud samasooliste abieludesse» ja üritab seda tava Venemaale peale suruda.
Eestit tajutakse kolmest Balti riigist kõige lääne- ja Euroopa-meelsema, kõige arenenuma, kuid samal ajal Venemaale kõige kaugema ja võõramana.
Lisaks tajuvad paljud venemaalased Euroopat täielikult USA-le alluvana, USA «marioneti või teenrina», eriti Venemaa-vastase poliitika osas.
Euroopa-vastane enamus näeb Eestit, Leedut ja Lätit kui riike, millelt on võetud suveräänsus: «De jure on nad eurooplased, kuid de facto lihtsalt ketist pääsenud Vene kolooniad.»
«Ebasõbralik» Eesti
Suurem osa Levada keskuse küsitluses osalenutest on veendunud, et Eestit, Lätit ja Leedut juhitakse korraldustega kas Brüsselist või Washingtonist. Portaali Rus.Postimees toimetusele kättesaadavas uuringu tekstis pööratakse palju tähelepanu küll metoodikale, kuid konkreetseid arve ei ole samas esitatud.
Paljud Venemaa elanikud tajuvad küsitluse kohaselt Balti riikide vaenulikkust Vene Föderatsiooni vastu kui midagi iseenesestmõistetavat ja eriti selle üle ei arutleta, väidavad teadlased.
Enamiku vastanute arvates pole välistatud Venemaa sissetung Balti riikidesse. Seejuures on aga üldine arvamus, et lähitulevikus pole Venemaa sõjalist sekkumist ette näha.
Asjaolu, et pärast NSV Liidust lahkumist ühinesid Baltimaad ELi ja eriti NATOga, peavad paljud sotsioloogilises uuringus osalenud «reetmiseks».
Eestit tajutakse kolmest Balti riigist kõige lääne- ja Euroopa-meelsema, kõige arenenuma, kuid samal ajal Venemaale kõige kaugema ja võõramana (veel halvemini suhtuvad küsitluse Euroopa-vastaselt meelestatud osalejad ainult Poolasse).
Nagu sotsioloogid on välja selgitanud, ei tunne enamik venemaalasi praktiliselt üldse kolme Balti riigi (ja eelkõige Eesti) kui iseseisvate riikide uusimat ajalugu.
Paljud uuringus osalenud on veendunud, et Eesti, Läti ja Leedu said NSV Liidu osaks pärast võitu Saksamaa üle 1945. aastal.
Siit sai alguse tänapäeva Venemaa ühiskonnas laialt levinud arvamus, et Balti riigid «vabastati» ja «näitavad nüüd üles oma tänamatust Venemaa vastu».
Asjaolu, et pärast NSV Liidust lahkumist ühinesid nad ELi ja eriti NATOga, peavad paljud sotsioloogilises uuringus osalenud «reetmiseks».
Niinimetatud russofoobiat ja oletatavat negatiivset suhtumist Balti riikide venekeelsetesse elanikesse tajutakse Venemaa ühiskonnas kui midagi iseenesestmõistetavat, kuid mitte erilist tähelepanu väärivat.
Vaherahu – kelle tingimustel?
76 protsenti küsitlusele vastanutest väljendab täielikku toetust nn erioperatsioonile Ukrainas (uuring viidi läbi 2023. aasta suvel-sügisel), nendivad Levada keskuse eksperdid.
2022. aasta aprillis oli see näitaja 74 protsenti. Teisisõnu, toetus Ukraina sõjale on Venemaa ühiskonnas jätkuvalt kõrge.
Jätkuvalt kasvab nende venemaalaste hulk, kes on valmis sõja «vähemalt kuidagi», mis tahes vastuvõetaval viisil lõpetama.
Üle 55-aastased küsitluses osalejad – president Vladimir Putini peamine toetajaskond eelseisvatel valimistel – jälgivad kõige aktiivsemalt sõjategevuse käiku Ukrainas. Nad on teistest vanuserühmadest aktiivsemalt sõja jätkamise poolt ega tervita mõtet Kiieviga rahuläbirääkimiste alustamisest.
Teisalt toetab 70 protsenti vastanutest sõjategevuse viivitamatut lõpetamist, kuid «ainult Venemaa tingimustel», 34 protsenti on valmis toetama vaherahu Ukraina tingimustel.
Märkimist väärib ka see, et jätkuvalt kasvab nende venemaalaste hulk, kes on valmis sõja «vähemalt kuidagi», mis tahes vastuvõetaval viisil lõpetama, nendivad uurijad: kokku pooldab rahuläbirääkimiste alustamist 56 protsenti vastanutest.
Seejuures arvavad kõik uuringus osalenud, et Venemaal on sõja pikaajaliseks jätkamiseks vajalikke ressursse mitu korda rohkem kui Ukrainal.
Sanktsioonide vastupidine mõju
Rahvusvahelisi sanktsioone Venemaa vastu on mitme aasta jooksul korduvalt kehtestatud, alustades ajast pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal.
Nagu sotsioloogid märgivad, osutus Venemaa ühiskonna reaktsioon sanktsioonidele «täpselt vastupidiseks sellele, mida, nii palju kui meie võime hinnata, algatajad ootasid».
Lääs vaatles sanktsioone tõenäoliselt karistusena ja need oleksid pidanud viima venemaalaste teadvuseni arusaamise nii nende endi kui ka riigi juhtkonna süüst rahvusvaheliste reeglite ja lepingute rikkumises, arutlevad uurijad.
Suurem osa vastanutest on kindlad, et Venemaa on maailmariik, mis praegu sõdib mitte Ukraina, vaid NATOga – see tähendab, kaudselt USAga.
Tegelikkuses oli tulemus otse vastupidine, märgivad nad. Praeguseks tunnistavad venemaalased, et sanktsioonid on tekitanud teatud kahju riigi majandusele tervikuna ning mõjutanud teatud määral nende igapäevaelu ja heaolu. Sanktsioonide peamine mõju Venemaa ühiskonnale seisneb aga selles, et neist on saanud läänevastase vaenulikkuse kasvu vallandaja.
«Vene massiteadvus on võtnud seisukoha, et lääs on meie vaenlane. Kui sinu vaenlane ütleb, et sa tegid midagi valesti, tegid sa tegelikult õigesti,» nendivad teadlased.
Suurem osa vastanutest (kuni 80 protsenti) on kindlad, et Venemaa on maailmariik, mis praegu sõdib mitte Ukraina, vaid NATOga – see tähendab, kaudselt USAga.
Venemaa ühiskonnas arutatakse aktiivselt väljavaadet, et konflikt Ukrainaga kasvab üle otseseks kokkupõrkeks USAga, kuid selles osas pole üksmeelt. «Muidugi enamik kardab seda ega taha seda,» märgivad uurijad.
Ühest küljest teevad suhteliselt rahuarmastavalt meelestatud vastajad ettepaneku luua Ameerikaga «mingisugused sõbralikud suhted», viidates seejuures Venemaa juhtkonna jäigale positsioonile.
Teisest küljest väljendab Venemaa ühiskonna reaktsioonilisem osa selles küsimuses üsna ohtlikke ideid ja on valmis otseseks konfliktiks USAga, sealhulgas tuumarelva kasutamisega.
«Meie läheme paradiisi nagu märtrid, aga nemad lihtsalt kärvavad,» tsiteeris üks uuringus osalenutest president Putini kuulsat avaldust.
Levada keskuse sotsioloogilises uuringus osales kümme fookusgruppi viiest Venemaa linnast: Moskvast, Kaliningradist, Sõktõvkarist, Peterburist ja Kaasanist. Vastajad osalesid uuringus anonüümselt ja vabatahtlikult.
Vene keelest tõlkis Anneli Sihvart