:format(webp)/nginx/o/2024/02/08/15874480t1ha2a2.jpg)
Läti seimile esitletud tsiviilkaitseplaani kohaselt jagub riigi tuletõrje- ja päästeametil (VUGD) kriisi korral võimekust kõige vajalikuga aidata vähem kui kahte protsenti elanikkonnast.
Kriisi korral suudab Läti kõige vajalikuga varustada vaid kaht protsenti elanikest (1)
Eile Läti parlamendi siseasjade komisjonile tutvustatud tsiviilkaitseplaan hõlmab katastroofihalduse meetmeid, varjendite rajamist ja ehitamist ning juhtnööre kohalikele omavalitsustele võimalike kogunemispaikade loomiseks ja ajutise peavarju pakkumiseks, vahendas avalik-õiguslik ringhääling LSM.
Sõjalise ohu korral oleks võimalik turvalist viibimiskohta, tekki ja madratsit magamiseks ning muud vajalikku pakkuda praeguse seisuga vähem kui kahele protsendile ehk umbes 40 000 elanikule.
«Majutus kui selline on kättesaadav palju enamatele. Koondades kogu kohalike omavalitsuste info – on seda 176 000-le. Kuid varustus – ma pean silmas tekke, voodeid, madratseid – on piiratud,» selgitas VUGDi juht Mārtiņš Baltmanis.
Tsiviilkaitseplaan käsitleb keldrite ehitamist varjenditeks. Võimalikke sobivaid keldreid on Lätis umbes 30 000, kui enne küsimusega edasiliikumist tuleb neid hinnata ning selleks pädevaid inimesi on kogu riigis lõunanaabritel vaid umbes 300.
Tsiviilkaitseplaan näeb ette, et ka kohalikud omavalitsused peavad koostama kava hädaolukordadeks, kuid praegu pole LSMi andmeil teada, kui paljud on seda teinud.
«Pakume kõigile kohalikele omavalitsustele võimalust korraldada väljaõpet, kus arendatakse koostööd kohaliku omavalitsuse ja riigi relvajõudude vahel sõjalise ohu olukorras,» rääkis kaitseministeeriumi kriisihalduse ja säilenõtkuse osakonna direktor Aigars Mikiško.