/nginx/o/2018/01/02/7457091t1h7300.jpg)
- Luhanski operatiivsuunal hakkab Vene okupantide rünnakute intensiivsus kasvama.
- Järsult on halvenenud olukord Bahmuti juures.
- Robotõne platsdarmil on ukrainlastel olnud väike taktikaline edu.
Avdijivka piirkonnast on ärevad uudised - tundub, et Ukraina väejuhatusel oli juba viimane aeg sealt üksused välja tuua. Vene sõjaroimarid on taas korraldanud ulatuslikke pommitamisi Ukraina tsiviilsektorile, kust eriti traagilise tabamuse sai seekord Harkivi linn. See siiski ei mõjuta üldist olukorda rindel märkimisväärselt, ka edaspidine väljavaade on pigem stabiilne.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil päeva alguses - isikkoosseisu 394 270 (+980), tanke 6 394 (+9), soomukeid 11 942 (+21), suurtükke 9 459 (+24), raketiheitjaid 981, õhutõrjesüsteeme 666, lennukeid 332, helikoptereid 325, droone 7 235 (+26).
Eelneval ööl on Vene sõjaroimarid teinud droonirünnaku Odessale ja piirialadele. Kirjeldatud päeva lõpetuseks lendas okupeeritud Krimmi poolt täiendav ports droone Ukraina kirde[osa] suunas. Eelnevalt toimunud rünnaku käigus üks traagilisem juhtum leidis aset Harkivi linnas. Seal sai rünnakus hukka terve perekond - vanemad koos lastega. Droonirünnakus sai tabamuse kütusemahuti ning kütus hakkas laiali voolama, põhjustades naabruses asuvate elamute ahelpõlengu. Üks pere jäi enda majja lõksu, kuna õhuhäire ajal peideti end tavaliselt kusagil keldris. Pärast põlengute kustutamist leidsid Ukraina päästjad maja koridoris teadvuse kaotanud isa ja temast mitte kaugel ühe lapse, kes üritas end nurka peita, vannitoas oli aga ema kolme lapsega, kes üritas neid enda vastu suruda. Pere kõige noorem laps oli alla aastane ja tema säilmeid pole veel suudetud visuaalselt tuvastada, sest ilmselt on ta päris tuhaks põlenud.
Ehk siis needsamad raketid ja droonid, mida Moskva patriarhaadi juhtfiguurid on õnnistanud Ukrainasse saatmiseks ja nendega tehakse selliseid asju. Meil siin Eestis käib osadel tihe ja ladus koostöö selle patriarhaadi filiaaliga ja sealt lähetatud tegelastega. Päris ausalt, mida on veel vaja, et hügieeni kaalutlustel lõpetataks kõik kontaktid ja igasugune Moskvas lähetatud tegelaste poputamine? Milliseid ühiseid väärtusi nendega jagatakse või mis on see ühine asi, mida ajada?
Olukord rindel
Luhanski operatiivsuuna põhjaosas on toimunud rünnakute arvu suurenemine. Ilmselt peaks muret tundma Tabajivka külast põhjas olevate Kotljarivka ja Kislivka külade pärast. Seni on Vene okupandid püüdnud Tabajivkast edasi suruda, kuid oma praegustest positsioonidelt jõuavad nad kergesti eelnimetatud külade tagalasse.
DeepState on teinud ka lühikese ülevaate, miks seal Tabajivka ja Krohmalne piirkonnas rinne üldse järgi andis - tegu on olnud pikalt väga rahuliku lõiguga, kus suurt midagi ei toimunud. Kirjelduse kohaselt olid ka kaitserajatised üsna lõdva iseloomuga - madalad kaevikud, maskeerimata punkrid kerge killuvarjega. Justkui polnud mõtet väga millegi vastu end kindlustada ja ühel hetkel olid mitmetes kohtades rünnakuid proovinud Vene okupandid selle lõigu nõrkuse ära tabanud ning siis kaotasid ukrainlased seal korraga kohe mitu tugipunkti ja koos nendega ka kaks küla. Väidetavalt sai selles lõigus tegutsenud brigaadi ülem kinga. Nüüd on lõik suurema jälgimise all.
Lõuna pool, Lõmani operatiivsuunal jätkub kiiga-kaaga stiilis liikumine edasi ja tagasi. Venelaste soov suruda Ternõ ja Jampolivka peale. Samuti on hakatud rohkem üritama taas Bilohorivka ründamist, mis on platsdarm Kreminna metsast lõunas. Seal on tööstusala ning venelased püüavad sellekaudu kaevata tunneleid ja ligipääse ukrainlaste positsioonidele lähemale.
Bahmuti kandis on toimunud mitu negatiivset arengut. Kõigepealt Bahmutist põhjas on Vene okupandid suutnud haarata ühe metsatuka Bohdanivka külast lõunas ja sellega lähenenud täpselt Tšassiv Jari linna platoole. Arvata võib, et edasi proovivad nad rünnata kõrgendikule pääsuks ja seal on ukrainlastel praegu veel head võimalused neid kinni pidada.
Samuti on Vene okupandid suutnud pisut edeneda Klištšiivka küla idaserval.
Avdijivkas on olukord läinud eelmisest päeviku osast oluliselt kriitilisemaks. Piiramisrõngas linna ümber on kitsenenud 4 kilomeetri laiuse koridorini, milles lahinguid veel ei käi, aga mis on juba üsna tulekontrolli all. See on koridori laius linnast väljaviiva tee kohal linna lääneserval. Okupandid on suutnud edasi tungida põhja suunalt, kus nad nädala algul läbi murdma hakkasid. Probleem on selles, et linna idapoolset osa läänepoolsega ühendav tee on lahingupiirkonnas eelmise päeva seisuga mõnesaja meetri kaugusel ainult - nii et see 4 kilomeetri laiuse koridori teema pole isegi enam määrav. Ka lõunasuunalise pealetungisuuna juures on selle tee teise lõiguni vähem kui kilomeeter. Selles mõttes on mõistetamatu, miks ukrainlased hoiavad endiselt garnisoni linna idaosas.
Praeguseks olevat ka ukrainlaste kaotused linnas hakanud venelaste omadega võrdsustuma, mis on selge signaal selle linna jäänuste kaitsmise ebaotstarbekusest.
See on muidugi täielik spekulatsioon, et Ukraina endine kaitseväe juhataja on pidanud mõistlikuks Avdijivka mahajätmist mõnevõrra varem ning kaitseliini väljaehitamist selle taha veel eelmisel aastal. Väidetavalt hakati detsembris sellega tegelema. Lahingud näitavad küllap, kuhu täpselt see kaitseliin rajati.
Kogu selle olukorra probleemiks on mitme sündmusi analüüsiva Ukraina vaatleja tõdemus, et see kõik meenutab meeletult Bahmuti linnas toimunut ja sellele eelnevat viit episoodi, kus ukrainlased on pidanud linnadest taanduma. Just selles osas, et taandumisotsus jääb mõnevõrra hiljaks ning seda tehakse juba siis, kui varasem kasutegur vastase kaotuste osas hakkab kiiresti sulama.
/nginx/o/2024/02/11/15880619t1he8b5.jpg)
Avdijivkast lõunas on okupandid edenenud ka Pervomaiske juures ja ründavad Nevelske poole.
Marjinkast põhjas on ukrainlased suutnud okupante pisut eemale suruda, kuid läänes on okupandid Georgijevka poole pisut edasi liikunud.
Kriitilisem on olukord Novomõhhailivka küla ümbruses, kus vene okupandid on vahepeal sisenenud asula servmistesse majadesse ja kusagil isegi lipu üles tõmmanud. Lisaks on nad edenenud metsasel alal külast lõuna poole ja sellises kohas, mis on Vuhledarile väga lähedal.
Ukrainlastel oli operatiivsuundadest seekord edu ainult Robotõne platsdarmil, kus suudeti okupante Robotõne küla servast ühes nurgas pisut eemale tõrjuda.
Zalužnõi vahetati välja
Võimalik, et selle päeva sündmused annavad aimu, miks Ukraina president tegi kaitseväe juhataja vahetuse just nüüd. Ilmselgelt oli mingi kaalutlus, et see vahetus peab olema seotud mingi sündmusega. Ja võimalik, et selleks sündmuseks kavandati Avdijivka maha jätmist. Võib-olla hakkasid asjad ise nii palju arenema, et Zalužnõi tagandamisega ei saanud enam venitada muudel põhjustel. Igatahes oleks selline ajastus olnud küsitava väärtusega.
Zalužnõi varasem seisukoht on olnud, et maa-alasid pole mõtet hoida ükskõik millise hinnaga ning mõistlikum on vahel taanduda, kui see võimaldab hoida elusid, ja mitte arvestada poliitilist kaalutlust asulate kaitsmisel. Ilmselgelt võib selles lähenemises peituda vastuolu poliitilise juhtkonnaga.
Üldiselt peaks asi käima niimoodi, et poliitline juhtkond presidendi isikus defineerib kaitseväe juhatajale eesmärgid ning tema omakorda viib plaani ellu enda parima äranägemise järele. Zalužnõi asendajaks saanud kindral Sõrskõi on turvaline valik, kuna on pikaaegse kaitseväe taustaga ja antud sõjas on kõvasti püssirohtu nuusutada saanud - juhtinud kõige keerulisemaid operatsioone. Seega pole inimene kõrvalt, vaid siiani väga asja sees olnud. Sõrskõi ise on öelnud, et kõik tema asetäitjad ja tiimi liikmed on kogenud ohvitserid.
Vaatamata selle päeva kriitilistele uudistele püsib rinne suures plaanis stabiilne ja ilmselt ka pärast Avdijivkast väljaliikumist väga palju kohe ei muutu. Ukrainlaste jaoks üks kriitilisemaid teemasid on USA relvaabi otsused. Nende otsustega venitamine halvendab nii Ukraina seisu, kui ka nõrgestab tegelikult USA kuvandit.
/nginx/o/2024/02/11/15880621t1h284b.jpg)