Mure rände ja terrorismi pärast tõrjub Vene ohtu G7 maade elanike meeltest

Saksamaal Düsseldorfis eile vastlakarnevalil rahva ette toodud väljapanek kujutab Venemaa autoritaarset riigipead Vladimir Putinit kugistamas Ukrainat. Kiri lipuvärvides Ukraina kaardil teatab: «Lämbu selle kätte!» Foto: Martin Meissner/AP/Scanpix

Kui aasta tagasi pidasid G7 riikide elanikud valdavalt oma julgeolekule kõige ohtlikumaks agressiivset Venemaad, siis nüüd muretsetakse rohkem sõdadest ja kliimamuutustest tõukuva rände ja islamiterrorismi pärast, selgub värskest Müncheni julgeolekuindeksist.

Igal aastal maineka Müncheni julgeolekukonverentsi eel avaldatav indeks ja raport toovad välja, et inimesed G7 maades (USA, Ühendkuningriik, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Kanada) ning neljas BRICSi riigis (Brasiilia, India, Hiina, Lõuna-Aafrika Vabariik) hakkavad harjuma Ukrainas kestva sõjaga. «Venemaa sõda Ukraina vastu tähistas veelahet kõigis G7 riikides. Aga kaks aastat hiljem on märke, et selle mõju riskitajule on vähenemas. Venemaast lähtuvat ohtu ja sellega seotud riske hinnatakse jätkuvalt märksa kõrgemaks kui 2021. aastal, kuid võrreldes mullusega on need riskiindeksis langenud,» tõid välja indeksit koostavad Müncheni julgeolekukonverents ja konsultatsioonifirma Kekst CNC.