Kommentaar ⟩ Eiki Berg: Eesti lubab olla Ukraina eestkõneleja, aga kuidas jääb kurjusega Lähis-Idas?

Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor, politoloog Eiki Berg arvab, et konflikt Gaza sektoris saab lähinädalail kiire ja brutaalse lõpu. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg möönas pärast välisminister Margus Tsahkna välispoliitika aastakõnet, et Eesti aitab küll Ukrainat, kuid jätab unarusse Lähis-Idas toimuva.

Välisministri kõnel oli kolm adressaati: diplomaatiline korpus, Riigikogu liikmed ja Eesti avalikkus. Me saime teada Eesti nägemuse Ukraina võidust Venemaa vastases sõjas ja mida selleks tegema peab. Intuitiivselt toob see rindejoone Eestile lähemale ning loob kujutluspildi kaevikutes roomavatest ja end kodumaa vabaduse eest ohverdavatest Eestimaa inimestest, sest «me peame ise teadma, mis on võit meie jaoks, sest midagi muud ei saa me enda jaoks lubada». Sõjast Ukrainast saab ja peabki rääkima, aga mitte selles võtmes, et me oleme sõjaks ettevalmistumisel («Sõda Ukrainas on ka meie sõda») jõudnud järgmisele tasandile («Kurjus tuleb hoida kontrolli all, vastu maad, jalg kaelal»).

Ma saan aru, et sellise innustava pöördumise kõigi vabadust ihkavate rahvaste poole teeks Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Ma möönan ka seda, et välispoliitikas peab olema ambitsioonikust, proaktiivset lähenemist, utsitamist ja sütitamist, samuti oma väiksuses suureks mõtlemist. Aga kui sellele kõigele ei järgne veenvat seletust, kuidas tuua inimsusevastastes kuritegudes süüdistatud kohtu ette, kuidas kaotada ära hallid tsoonid, kuidas tuua sõdiv riik NATO-sse ja EL-i, või kuidas tagada liberaalse maailmakorra säilimine olukorras, kus suurriigid ise, nii meie partnerid kui vastased, seda kõikvõimalikul moel lammutada üritavad, siis me juhindume soovmõtlemisest, millel reaalsusega vähe pistmist on.