Sõjatehnika, eriti suurtükisüsteemide ja soomuse poolest on seis muidugi parem kui 2022. aasta suve lõpuks, aga muude ressurssidega on suuri probleeme. Lahingumoonaga (peamiselt mürskudega) pole olnud nii suurt häda sõja algusest saadik, sõdureid enam ei jätku ning esimest korda sõja jooksul tunnetasin ma rindel, et ka ukrainlaste motivatsioon pole mitmel põhjusel enam see, mis varem. Kõik järgnevad ilustamata mõtted ja järeldused põhinevad jutuajamistel Ukraina rindebrigaadide ohvitseride ja sõduritega jaanuari lõpus. Alustuseks kaks mõtet Ukraina sõduritelt. Ukraina ründebrigaadi noor ohvitser: «Kolm aastat on veel kindlasti sõda. Mina olen sellega arvestanud. Igaks juhuks isegi nelja aastaga.» Ukraina sõdur, kes enne sõda oli Dnipros küllaltki tuntud ärimees: «Ma pole siiani aru saanud, kumba kardavad meie liitlased rohkem: kas meie kaotust või meie võitu?»
:format(webp)/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)
/nginx/o/2024/02/13/15884493t1hd0ba.jpg)