Venemaa on kuulutanud tagaotsitavaks 59 Läti parlamendisaadikut

Läti parlamendi istung, 11. augustil 2022. a. Foto: Läti parlament / AP / SCANPIX

Vene sõltumatu uudisportaali Mediazona andmetel on Venemaa kuulutanud tagaotsitavaks 59 Läti seimisaadikut, kes hääletasid nõukogude mälestusmärkide säilitamise lepingu ülesütlemise poolt.

Kokku hääletas selle poolt 68 seimi liiget. Ühtki selle seaduse vastu sõna võtnud erakonna Üksmeel liiget tagaotsitavate nimekirja ei kantud.

Venemaa juurdluskomitee «natsismivastase võitluse» oluline valdkond on Ida-Euroopa poliitikute vastu algatatud kriminaalasjad, mida tavaliselt seostatakse kommunistlikke okupante ülistavate mälestusmärkide mahavõtmisega.

Nii teatas uurimiskomitee 2022. aasta mais, et uurijad vaevad Läti seimi tegevust seoses Venemaaga mälestiste säilitamise lepingu ülesütlemise hääletusega. See võimaldas vabaneda Pārdaugavas Võidu pargis kommunistliku okupatsiooni aastatel püstitatud NSVL okupatsiooniväe sõdurite mälestussambast.

Tagaotsitavaks on kuulutatud ka mitu sel hääletusel mitteosalenud seimisaadikut, aga ka Läti endine siseminister Marija Golubeva. Viimane pooldas mälestusmärgi lammutamist ja juhtis siseministeeriumi, kui Riia politsei 9. ja 10. mail mälestussamba juures protestijaid kinni pidas. Varsti pärast seda vallandati Golubeva selle eest, et siseministeerium oli selle meeleavalduse üldse lubanud.

Samuti otsitakse taga 15 Riia linnavolikogu saadikut, kes langetasid nõukogude sõdurite mälestussammaste lammutamise otsuse (kokku anti 38 poolthäält).

Nende hulgas, keda Venemaa politsei taga otsib, on Läti põllumajandusminister Armands Krause, rahandusminister Arvils Ašeradens, justiitsminister Inese Lībiņa-Egnere. 2022. aasta mälestusmärkide mahavõtmise hääletusel kuulusid kõik nad seimi.