AK ⟩ Kas Krimm õpetas meile midagi? (2)

Erkki Bahovski
, arvamustoimetaja
Copy
Nn rohelised mehikesed ehk eraldusmärkideta Venemaa
sõjaväelased võtsid 2014 märtsi alguses oma kontrolli alla Krimmi parlamendi hoone.
Nn rohelised mehikesed ehk eraldusmärkideta Venemaa sõjaväelased võtsid 2014 märtsi alguses oma kontrolli alla Krimmi parlamendi hoone. Foto: GENYA SAVILOV/AFP/Scanpix

Krimmi poolsaare annekteerimisest ja okupeerimisest Venemaa poolt möödub juba kümme aastat. Missugused võiksid olla selle sündmuse õppetunnid? Kas Krimm oli sissejuhatus Ukraina täiemahulise sõja puhkemisele 2022. aastal või oleks võinud midagi minna ka teisiti? Kas Krimmi libisemist Venemaale oleks saanud ka kuidagi ära hoida?

Ukrainale 1954. aastast kuuluv Krimm oli venekeelse elanikkonna enamusega autonoomne piirkond Ukrainas. Kehtis ka laevastikuleping Ukraina ja Venemaa vahel, mis võimaldas Vene laevastikul kasutada Sevastopoli baasi. Ometi juhtus nii, et sellest jäi Moskvale väheks. Miks?

Põhjus peitub muidugi Ukrainas. Alates oranžist revolutsioonist 2004. aastal lõppes Ukraina kahetoolipoliitika Venemaa ja lääne vahel. Poliitika, mida oli viljelenud vahelduva eduga Ukraina president Leonid Kutšma, üritades vaadata korraga nii lääne kui ka Moskva poole, lendas ajaloo prügikasti. Korraks paistis Moskvale, et Ukrainas läheb nii nagu Gruusias, kus pärast Vene-Gruusia ­sõda ei kippunud Gruusia nii kibedalt lääne poole liikuma. Selle ehk sümboolseimaks väljundiks on 2003. aasta rooside revolutsiooni arhitekti Mihheil Saakašvili vanglasse panek.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles