Aleksei Navalnõi lõpetamata tragöödia

Aleksei Navalnõi kohtuistungil nähtuna videoühenduses vanglast Vladimiri oblastis Petuškis, umbes 120 kilomeetrit Moskvast idas, 28. detsembril 2021. Navalnõi ilmus toona kohtuistungile, mis käsitles tema hagi vanglakoloonia vastu, milles ta liigitati potentsiaalseks äärmus- või terroriohuks. Foto: Evgeny Feldman/Meduza via AP/Scanpix

Aleksei Navalnõil polnud pärast Venemaale naasmist mingit võimalust eluga pääseda, kuigi inimesed tahtsid seda uskuda.

16. veebruari hilisõhtul, kui oli levinud teade opositsioonipoliitik Navalnõi surmast Kaug-Põhjas asuvas vanglas, arutles seltskond Vene poliitikuid ja ajakirjanikke juhtunu üle Facebookis, püüdes ühtlasi ennustada võimalikku poliitilist tulevikku.

Suurem osa selles diskussioonis osalejatest elab juba ammu väljaspool Venemaad – kes Riias, kes Varssavis, kes New Yorgis, kes Buenos Aireses. Mina ühinesin vestlusega pärast seda, kui olin viinud lilled ja küünlad paika, mis oli kui iseenesest tekkinud Navalnõi mälestuseks Riias, otse Venemaa Föderatsiooni saatkonna vastas. Jäin sinna kaheks tunniks ja selle aja jooksul käis sealt minu hinnangul läbi üle tuhande leinaja. Enamasti oli tegemist venekeelsete inimestega, sealhulgas küllalt tuntud Vene kodanikega, kes on kodumaalt lahkunud pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas. Aga kohtasin ka Läti endist kaitseministrit, üht Lätist valitud Euroopa Parlamendi saadikut ja Riia endist linnapead. Paljud kohalviibijad ei suutnud pisaraid tagasi hoida.