PUTINI KÄSILANE Serbia tühistab Kremli-vastaste venelaste elamislube (1)

Copy
Serbia politsei Ukraina sõja vastasel meeleavaldusel Belgradis märtsis 2022. aastal.
Serbia politsei Ukraina sõja vastasel meeleavaldusel Belgradis märtsis 2022. aastal. Foto: DARKO VOJINOVIC / AP / Scanpix

Kümnetele tuhandetele Venemaalt põgenenutele piiri avanud Serbia on nüüd hakanud Putini režiimi vastaseid kimbutama.

Serbia on viimastel aastatel riiki lasknud kümneid tuhandeid Venemaa kodanikke, kes põgenesid president Vladimir Putini režiimi ja Ukraina sõja eest. Serbias tegutsevad Venemaa demokraatiameelsed aktivistid väidavad aga nüüd, et vähemalt kümmekonnale neist on hiljuti kehtestatud sissesõidukeeld või on nende elamisluba tühistatud, tuues ettekäändeks võimalikku ohtu Serbia julgeolekule.

«See oli väga järsk, väga šokeeriv,» rääkis Venemaa täiemahulise sissetungi vastasele avalikule kirjale alla kirjutanud 54-aastane Jelena Kopossova hetkest, mil ta sai Serbiast väljasaatmiskäsu, milles ei selgitatud meetme põhjust, vaid teatati, et ta kujutab endast ohtu riigi julgeolekule ja et ta peab riigist lahkuma 30 päeva jooksul. Lisaks temale on veel vähemalt kaheksa Venemaa sõjavastast aktivisti seisnud viimasel ajal silmitsi juriidiliste probleemidega. Nemad aga ei julge sellest avalikult rääkida, kuna kardavad veelgi suuremaid sekeldusi ametivõimudega.

«Ma ei ole aktivist, kuid kirjutasin alla sõjavastasele kirjale, kui Venemaa agressioon Ukrainas just algas,» ütles Kopossova. «Ma polnud isegi mitte aktivist ja ma ei saanud lihtsalt vait olla. Seega panin lihtsalt oma nime avalikule kirjale, kus öeldi, et sõda on kuritegu ja selle peatamiseks peame kõik ühinema,» rääkis ta.

Kopossova jaoks tähendab Serbia võimude otsus ta riigist välja visata, et tema ja ta perekond võivad kaotada kõik, kui tema kaebus tagasi lükatakse. Perekond ei saa Venemaale tagasi minna, sest nad on müünud kogu oma vara, on nüüd Putini-vastaseks tembeldatud ja tema abikaasa võidakse kutsuda sõjaväkke Ukrainas võitlema.

Vene aktivistide väitel viitavad tekkinud probleemid Serbia üha autokraatlikuma presidendi Aleksandar Vučići ja Putini lähedastele suhetele. Vučić on keeldunud varem ühinemast Lääne sanktsioonidega Venemaa vastu, lubades samal ajal Moskva propagandakanalitel, nagu RT ja Sputnik, levitada oma narratiivi Balkani poolsaarel.

«Belgradi võimud ja Moskva võimud on poliitiliselt väga lähedased,» ütles mõttekoja Belgradi Julgeolekupoliitika Keskus koordinaator Predrag Petrović.

«Inimesed, kes on Putini režiimi suhtes kriitilised, kujutavad endast Moskva režiimile suurt ohtu,» ütles Petrović. «Sellepärast on need inimesed Serbia võimude sihikul.»

Serbia ametnikud ei ole seni kommenteerinud Venemaa kodanikega seotud juhtumeid ja Serbia siseministeerium ei ole vastanud Associated Pressi e-kirjale, milles palutakse antud teemal intervjuud või kommentaari.

«Ma ei kahtle, et seda tehakse Venemaa otseste korralduste alusel, kas saatkonna kaudu või otse Moskvast,» rõhutas üks demokraatiat toetava Vene Demokraatliku Seltsi esindajatest Pjotr Nikitin. See rühmitus on korraldanud Ukraina sõja vastaseid ja poliitvangide vabastamisele üles kutsuvaid meeleavaldusi.

Nikitin ütles, et teiste sõjavastaste aktivistide hulgas, kes sattusid Serbia võimude kontrolli alla, on Vene Demokraatliku Seltsi kaasasutaja Vladimir Volohhonski, kes elab praegu Saksamaal.

Sanktsioonide all olid ka Serbias Putini-vastaste bändide kontserte korraldanud Jevgeni Iržanski, kes on sellest ajast alates koos abikaasaga Argentinasse kolinud.

Samuti noor venelane Ilja Zernov, keda ründas paremäärmuslane pärast seda, kui ta üritas Belgradi kesklinnas kustutada Ukraina-vastast seinamaali. Zernovil keelati Serbiasse naasta.

Nikitin ütles, et nende meetmete eesmärk on hirmutada sõjavastaseid aktiviste.

«Ainus seletus sellele on see, et nad tahavad kõiki hirmutada,» ütles Nikitin. «Asi on selles, et sõjavastased venelased ei protesti siin Serbias kellegi vastu,» märkis ta. «Oleme mures ainult oma riigi ja naaberriigi pärast, mis praegu meie riigi pärast kannatab.»

Tagasi üles