Iraani usudiktatuur korraldab vaikivale rahvale libavalimisi

Iraani režiim tähistab tänavu 45 aasta möödumist islamirevolutsioonist. Foto: Abedin Taherkenareh/epa/Scanpix

Iraani Islamivabariigis reedel toimuvad libavalimised on esimesed pärast 2022. aasta sügisel noore iraani-kurdi naise Jina Mahsa Amini tapmist lahvatanud üleriigilisi meeleavaldusi. Teokraatlik režiim kindlustab madala valimisaktiivsuse kiuste ja inimeste pärismuresid eirates veelgi tugevamalt võimu. Võimukoridoridest lekivad jutud, nagu oleks Teherani konservatiivsed kleerikud juba enne valimisi tegelikult võimupiruka ära jaganud.

290-kohalisse parlamenti pürgib ligi 15 000 kandidaati. Näiliselt saab valida ka liikmeid 144 kandidaadi seast 88-kohalisse ekspertkogusse, millel on pealtnäha võim nimetada ametisse riigi kõrgeimat poliitilist ja usulist juhti ajatollat. Suure tõenäosusega võib kaheksa-aastase mandaadiga ekspertkogul seda õigust vaja minna, kuna praegune liider Ali Khameini saab tänavu aprillis 85-aastaseks.

Tõsiasi on aga see, et režiim paneb ise ekspertkogu ja parlamendi liikmed paika. Välismaiste Iraani uudiste vahendamisele keskenduvate meediaväljaannete sõnutsi ongi Teherani ladvik juba enne valimisi otsustanud, kes ja kuidas järgnevatel aastatel riiki juhib. Parlamendi senine esimees, traditsiooniliste konservatiivide sekka kuuluv Mohammad Bagher Ghalibaf leppis radikaalsemate ja läänevaenulikemate vaadetega fraktsiooni Paydar esindajaga pühapäeval kokku, kuidas reformimeelsete kandidaatide kõrvaldamise järel omavahel kõige olulisema piirkonna ehk pealinna Teherani 30 kandidaadiga nimekiri ära jagada, vahendas Iran International.