/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/27/15915986t1h3d57.jpg)
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles välissuhete nõukoja taskuhäälingus «Maailmanaba», et Ukraina vabadussõda on jõudnud kriitilisse punkti, kus annavad tooni laskemoonapuudus ning toppav relvaabi.
Mihkelson: Ukraina vabadussõda on jõudnud kriitilisse seisu (11)
«Ukraina vabadussõjas on praegu kriitiline hetk, kus väga paljud Lääne liidrid peaksid vaatama peeglisse, et millisesse maailma nad ikkagi tahaksid meid kõiki juhtida,» rääkis Mihkelson «Maailmanaba» saates «Ukraina vabadussõja kriitiline kevad».
Mihkelson nentis, et kuigi Ukraina armee paneb vastu, tunneb ta suurt puudust laskemoonast ja relvastusest. Samas on Lääne relvaabi mitte ainult veniv, vaid ka Ukrainale piiranguid esitav. Mihkelsoni hinnangul on käsil sõja kriitilisim periood ning kevadkuud tulevad Ukrainale väga rasked, kus tuleb teha kõik, et mitte lasta vaenlasel otsustavat edu saavutada.
«Ukrainlastel on puudus laskemoonast ja on küllalt kriitiline seis elavjõu kontekstis. Näiteks nii mõneski üksuses on praegu komplekteeritus 30–40 protsendi peal. Keskmine võitlejate vanus võib kohati küündida üle 40 aasta,» rääkis Mihkelson, kes on rindepiirkondades käinud kokku kolm korda. «Päevas võib Venemaa lasta välja tinglikult öeldes sada mürsku ja ukrainlased saavad sajale vastata ühega.»
Lisaks teeb Ukrainale muret, et Avdijivkast taandumisel pole uusi kaitseliine rajatud. Kaitse tugineb looduslikele tõketele, aga mitte reaalsetele kaitseliinidele.
«Võitlustahe on kõrge, olgugi et võitlejate moraali on Ukraina poolel kõvasti lagundanud see, et abi on väga auklik – ennekõike Läänelt – ja kaotused on väga suured selle surve all, mille Venemaa on peale pannud,» rääkis Mihkelson.
«Eelolevad nädalad ja kuud, kogu see kevad, saab olema hästi kriitiline,» tõdes Mihkelson ja lisas, et ukrainlastel on surve ja moonapõua ajal väga keeruline vastu pidada. «Lisaks ei pruugi kaitseliinid olla piisavad selleks, et venelaste survet pidurdada, ja näha on, et Venemaal on praegu rindel täisinitsiatiiv ja loodab leida nõrku lülisid, et rinnet lagundada. Selleks et rinnet hoida, on üks väga oluline element – muu hulgas ka moraali jaoks: et Lääs otsustab ja saadab relvi.»
Mihkelsoni sõnul seisab Lääne tehnika Ukrainas sageli ilma moonata. Sõidavad HIMARSid, salves üks rakett, ja tankid, üks-kaks mürsku kaasas.
«Sellises olukorras on väga keeruline ukrainlastele öelda, et me teeme kõik, et abi jõuaks. Nad tahavad sõnade asemel tegusid,» rääkis Mihkelson, kritiseerides Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni suuri sõnu ja veel hiljutist vastuseisu kolmandatest riikidest pärit mürskude ostmisele.
«Mina ei näe Läänes ühtegi Churchilli. Ma ei näe ühtegi liidrit, kes oleks usaldusväärne. Et ta teab, mille nimel ta võitleb – mis on visioon, mis on strateegia. Et ta ei karda Venemaad. Et ta on valmis ütlema ukrainlastele: «Jah, me anname kõik relvad, mis meil on, kasutage neid nii, et te saate võimalikult efektiivse tulemuse,» rääkis Mihkelson.