Bidenit ja Trumpi saatis USA eelvalimiste superteisipäeval suur edu

Trump tähistas eelvalimiste superteisipäeva valimistulemusi Mar-a-Lago häärberis. Foto: Evan Vucci / AP / Scanpix

USA president Joe Biden ja tema eelkäija Donald Trump võtsid mõlemad superteisipäeva eelvalimistel rea võite, tagades, et novembrikuistel presidendivalimistel lähevad taas vastamisi just nemad.

Biden ja Trump võitsid eelvalimised Texase, Alabama, Colorado, Maine’i, Oklahoma, Virginia, Põhja-Carolina, Tennessee, Arkansase, Minnesota ja Massachusettsi osariigis. Biden võitis demokraatide eelvalimised ka Californias, Utah’s, Vermontis ja Iowas.

Vabariiklastest tegi Vermontis üllatusvõidu Nikki Haley, kuid ekspresident võidutses tema üle teistes osariikides, nagu Virginias ja Maine’is, kus spekuleeriti, et mõõdukad valijad võivad anda Haleyle eelise.

Teisipäeva seisuga ei saa Trump ega Biden pidada end veel ametlikult oma partei kandidaadiks. Samas tähendavad tulemused, et novembris lähevad pea täiesti kindlalt taas vastamisi just nemad. 81-aastane Biden ja 77-aastane Trump on hoidnud parteisisest liidripositsiooni, hoolimata sellest, et küsimusi tekitab nende kõrge iga ja kummalgi pole valijaskonna seas laia toetust.

Ainsana kaotasid mõlemad teisipäeval eelvalimised Ameerika Samoa ülemereterritooriumil. Bideni alistas seal võrdlemisi tundmatu Jason Palmer, kes sai valimiskoosolekul 51 häält 40 vastu.

Haley, kelle sõnul Trump ja Biden on liiga vanad, et Valgesse Majja naasta, veetis valimisõhtu, vaadates tulemusi oma kodupaigas Charlestonis Lõuna-Carolinas. Tema veebilehel ei toodud välja ühtegi tulevast valimiskampaania üritust, samas ütlesid tema abid, et tulemusi jälgides oli tema meeskonna meeleolu juubeldav.

Trumpi Mar-a-Lago häärberis käis seevastu suur pidu, kus osalesid teiste seas räppar Forgiato Blow ja Põhja-Carolina endine kongresmen Madison Cawthorn. «Nad nimetavad seda superteisipäevaks põhjusega,» ütles Trump lärmakale rahvamassile ja kritiseeris Bideni poliitikat USA-Mehhiko piiril ning USA lahkumist Afganistanist.

Biden kõnet ei pidanud, kuid tegi avalduse, milles hoiatas, et teisipäevased tulemused annavad ameeriklastele selge valiku, kas nad tahavad edasi liikuda või lasevad vabariiklaste eeldataval presidendikandidaadil Trumpil riigi tagasi kaosesse, lõhestatusse ja pimedusse tõmmata.

Bideni sõnul on Trump keskendunud vaid enda kättemaksule ja tahab hävitada Ameerika demokraatia.

Ehkki Bideni ja Trumpi kontroll oma parteide üle on kindel, näitavad arvamusküsitlused, et laiem valijaskond ei taha 2020. aasta presidendivalimiste kordust. AP-NORCi uuringukeskuse küsitluse kohaselt ei leia enamik ameeriklasi ka, et Biden või Trump oleks vaimselt piisavalt kirkad, et ametisse sobida.

Biden on kõigi aegade vanim president ja vabariiklased hakkavad kinni igast tema keelevääratusest. Tema abide sõnul koonduvad kõhklevad valijad lõpuks siiski Bideni taha, kui saab selgeks, et novembris võtab ta taas mõõtu Trumpiga.

Trump on nüüdseks sama vana kui Biden oli 2020. aasta valimiskampaania ajal. Ka tema vaimset võimekust on küsimärgi alla seatud, näiteks kui ta andis hiljuti mõista, et kandideerib Barack Obama vastu, kes lahkus ametist aga juba 2017. aastal.

Sellest hoolimata on endine president alistanud üle tosina rivaali ja on nüüd vastamisi vaid oma endise ÜRO suursaadiku Haleyga, kes sai oma esimese eelvalimiste võidu läinud nädalavahetusel pealinnas Washingtonis. Trump pilkas, et Haley krooniti n-ö soomülka kuningannaks.

«Me suudame paremat kui kaks 80-aastast presidendikandidaati,» kinnitas Haley esmaspäeval valimisüritusel Houstonis.

Trumpi võidud on toonud samas välja haavatavuse oluliste valijarühmade seas, seda eriti ülikoolilinnades, nagu Hanover New Hampshire'is või Ann Arbor Michiganis; samuti aga piirkondades, kus on suur parteitute osakaal, sealhulgas Minnesota.

Sellest hoolimata suurendavad Trumpi teisipäevased tulemused Haleyle vaid survet kandidatuuri pürgimisest loobuda.

Bidenil on omad probleemid, nende seas madal toetus ja arvamusküsitlused, mis viitavad, et isegi enamik demokraate ei taha, et ta uuesti kandideeriks. Tema kerge võit Michigani osariigis jättis läinud nädalal mõru maigu, kui osa delegaate võitis protestiaktsiooni tulemusel «uncommitted» (ik – eelistuseta).

Sarnaseid protestihääletusi, millega laidetakse Bideni lähenemist Iisraeli sõjale Gaza sektoris, on püütud korraldada ka mujal, näiteks Minnesotas, kus on suur moslemite osakaal. Seal sai «uncommitted» teisipäeval vähemalt 38 000 häält.