INTERVJUU ⟩ Ekspert: julgeolekupoliitikat ei saa vaid lootustele ehitada

Liitlasväed märtsi alguses NATO Dragon-24 õppusel Poolas. Foto: WOJTEK RADWANSKI/AFP/Scanpix

Kirde-Euroopa ei saa oma julgeolekupoliitikat ehitada vaid sellele, et Venemaa sissetungi ei tule, mistõttu on vaja tugevamat kaitsekoostööd Balti riikide, Poola ja Skandinaavia maade vahel, ütles Postimehele mõttekoja GLOBSEC kaitse- ja välispoliitikaekspert Marcin Zaborowski.

Möödunud nädala lõpus Balti Kaitsekolledži Venemaa-teemalisel konverentsil esinenud eksperdi hinnangul tuleks Balti riikidel nii kiiresti kui võimalik valmis saada Rail Baltic ja korralik Via Baltica, sest jätkusuutliku logistilise taristu puudumine aeglustab kriisiolukorras siia lääneliitlaste vägede toomist.

Kõigest mõne aastaga on Poola kahekordistanud oma kaitse-eelarvet, mis ulatub nüüd nelja protsendini SKTst. Rohkem kui pooled NATO liikmesmaad ei täitnud aga veel eelmiselgi aastal nn kahe protsendi nõuet. Mis peaks juhtuma, et ka teised Euroopa suurriigid Poola eeskuju järgiksid?

On selge, et neil riikidel, kelle jaoks on Venemaa oht vahetum, on suurem motivatsioon oma kaitsesse panustada. Seda võib näha ka eri riikide arvamusküsitlustes – näiteks Poolas, ja ma eeldan, et ka Eestis, on toetus kaitsekulutustele kõrge. Poola panus kaitsesse on tõesti ka kaalukas, sest ka absoluutarvudes kulutame juba rohkem kui näiteks Hispaania ning Poola kaitse-eelarve on vaid poole väiksem kui Saksamaa oma.

Tõsi on, et just viimaste aastatega on Poola kaitsekulutusi kahekordistanud, et olla valmis kaitsma NATO idatiiba Venemaa võimaliku sissetungi eest. Siin on ka eeldus, et kui oma kaitsevõimekusse piisavalt investeerida, siis Venemaa ei hakka sissetungi peale isegi mõtlema. Kui oled aga nõrk, on suurem oht, et sinu territooriumi vastu hakatakse korraldama hübriidrünnakuid.