Aafrika põhjaserval paiknev Hispaania enklaavlinn Melilla reklaamib end kui ideaalset näidet kooseksisteerimisest: siin elab 12 ruutkilomeetril alla 90 000 inimese, kes esindavad kuut kultuuri – moslemeid, kristlasi, juute, hindusid, budiste ja romasid.

Praktikas tähendab see ennekõike kaht: 52 protsenti moslemeid ja 46 protsenti kristlasi. Esimeste osakaal kasvab, teiste – nagu ka ülejäänud kaks protsenti moodustavate juutide, hindude ja budistide – oma kahaneb.

«Demograafia on armutu: hispaania juurtega inimeste osakaal väheneb ja maroko omadega suureneb,» nendib Lorenzo Silva, Madridis elav kirjanik, kes sattus Melillasse esimest korda aastal 1987 ning on järgnevatel aastatel jälginud huviga kunagi paduvaese kolka lennukat arengut riigi subsiidiumide toel.

Kommentaarid (2)
Copy